Kui levinud arvamuse kohaselt võib bioprojekteeritud peenist vaja minna vaid meestel, kel on olnud verine kokkupõrge oma vihase armukadeda partneriga, siis on tegu ilmselge valega.
Teadlased töötasid välja bio-peenise
Palju levinumad probleemid, miks sellist leiutist võib tarvis minna, on seotud geneetiliste häirete, peenise või üldisemalt genitaalide vähi lõikuse, trauma või erektsioonihäiretega, vahendab portaal Newser.
Teadlastegrupil on seni katsed edukalt õnnestunud laborirottide peal. Viimased kuus aastat on kulunud selleks, et esialgu veel rottidele välja töötatud bio-peenis inimpatsiendile sobivaks suuruseks ümber kujundada. Praktikas näeb see välja nii, et ellujäänud peenise kudedest võetakse biopsia, mis seejärel pannakse kasvama ning viimaks siirdatakse. Kui see kõlab lihtsalt, siis tegelikkuses see pole seda, kuna peenise näol on tegemist ülimalt keeruka organiga.
Teadlased loodavad viie aastaga teha juba esimesed kliinilised katsetused. Sellisel juhul oleks uus bioprojekteeritud peenis juba kaugel oma praegustest eelkäijatest; küünarvarre kudedest ehitatud peenise sees on vardad, mis hoiavad seda pidevas poolerektreerunud seisundis või siis vardad, mida tarvidusel saab selleks munandikotti paigaldatud pumbast «täis pumbata».
Praegu töös olev bioprojekteeritud peenis oleks isetöötavate süsteemidega – täpselt nii nagu normaalselt funktsioneeriv peenis, milles erektsioon tekib verega täitunud veresoonte abil, mis peenise koed täidab – organ kangestub ja muutub pikemaks.