Digiajastu jõuab kiirabiautodesse

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kiirabikeskuse juht Arkadi Popov. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kuigi digiajastu saabumisel kulub kiirabibrigaadil senisest enam aega terviseandmete edastamiseks, loodab Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juht Arkadi Popov, et tulevikus võiks tänu uuendustele väljakutseid vähemaks jääda.

«Igal asjal on omad plussid ja miinused ja uue süsteemi ilmselge pluss on see, et andmed on digitaalsed ja nende kättesaamine ja usaldusväärsus on paremal tasemel kui seni,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juht Arkadi Popov. Praegu tuleb kiirabibrigaadil täita paberkandjal väljakutsekaart ning hiljem analüüsi tegemiseks sisestada need andmed eraldi statistikaprogrammi. Tahvelarvutite kasutamisele võtmisel tekib ühtne süsteem nii andmete sisestamiseks kui ka analüüsimiseks.

«Miinuseks on see, et  digitaalses vormis võtab kaardi täitmine rohkem aega kui paberkandjal,» tõi Popov välja suurima miinuse. Kui praegu suudavad vilunumad kiirabitöötajad väljakutsekaardi korralikult täita paari minutiga, siis digitaalse kaardi täitmine võtab aega 15-20 minutit. «See on üsna detailne, neid parameetreid, mida iga organsüsteemi kohta tuleb täita, on väga palju ja selle dokumenteerimine võtab aega,» tunnistas arst. Ta arvas, et kiirabitöötajal tuleb kaarti täita ka haiglasse sõidu ajal ning  ei välista, et mõnel juhul on inimene juba haiglale üle antud, kui terviseandmete salvestamine lõpule jõuab.

Kui aga haige jääb koju edasi ja soovib saada väljatrükki kiirabi tehtud märkmetest, siis ei saa kiirabi enne lahkuda, kui dokumenteerimine on lõpetatud ja autos välja trükitud. «Praktikuna ma pean ütlema, et kergemaks meie elu see (uuendus – toim) ei tee kindlasti,» tõdes arst.

Popov rõhutas, et samas on kiirabi poolt patsiendi kohta e-tervisesse salvestatud andmed usaldusväärsemad ning neid saavad kasutada  perearst, haigla, teised kiirabibrigaadid, aga ka inimene ise.

«See on süsteemi suurim pluss, et andmed hakkavad liikuma ja andmed muutuvad kättesaadavamaks,» toonitas arst. Kiirabi loodab, et perearstid hakkavad nende sisestatud andmeid kasutama selleks, et oma patsiendi tervist analüüsida ja võimalusel lahendusi leida. «Me loodame, et väljakutseid hakkab olema vähem, aga ma ei arva, et see juhtub kohe ja silmapilkselt, aga kunagi see peaks juhtuma,» oli arst veendunud.

Uue süsteemi suureks eeliseks on ka võimalus, et näiteks sõites Rakverre või Narva patsiendi järele saab reanimobiilibrigaad juba tutvuda kohapeal tehtud röntgenpiltide või kompuutertomograafi ülesvõtetega. «Sinna sõites me juba teame, mis meid ees ootab ja selline info liikumine on väga oluline,» selgitas Popov. Praegu saavad PERHi brigaadid kasutada vaid oma haigla infobaasis olevat infot.

Ka saab tänu e-kiirabi lahendusele kiirabibrigaad saata E-tervise vahendusel haiglasse infot patsiendi kohta, kes on sinna alles teel.  «See on suur pluss, kui haiglal on rohkem infot nende kohta, kes sinna alles tulevad,» rääkis arst.

Kuigi kiirabil on oma n-ö kuldkliendid, kes neid sageli tühiste tervisehädade tõttu välja kutsuvad, ei jäeta edaspidi selliseid väljakutseid teenindamata. «Kui häirekeskus on väljakutse saatnud, siis kiirabil ei ole õigust väljasõidust keelduda,» kinnitas ta.

Uus e-kiirabi süsteem peaks üle Eesti minema käiku uuel aastal, seni testivad seda prooviprojekti raames lisaks Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ka Tallinna ja Tartu kiirabi.

Popov loodab, et selleks ajaks on e-kiirabi kasutamine muutunud meedikute jaoks mugavamaks kui senine lahendus.