Levinumad müüdid skisofreenia kohta

Arvatakse, et skisofreenikud käituvad vägivaldselt ja ettearvamatult. Foto: SCANPIX

Skisofreenia on tugevalt stigmatiseeritud haigus ning müüdid selle kohta on visad kaduma, leidis noorte vaimse tervise portaali peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa.

«Üks levinumaid müüte puudutab eelarvamust, mille kohaselt võivad selle diagnoosiga inimesed käituda vägivaldselt ja ettearvamatult,» nentis Oidermaa. «Reaalne statistika näitab, et valdava osa isikuvastastest kuritegudest panevad toime inimesed, kel pole skisofreeniat.»

Teine müüt puudutab Oidermaa sõnul arvamust, et skisofreenia diagnoos eeldab inimese pikaks ajaks haiglasse sulgemist. «Reaalselt kestab haiglaravi keskmiselt kuu aega ning suur enamus inimesi elab oma kodudes, kust on selgelt mugavam tööl käia või õpingutest osa saada,» selgitas Oidermaa.

Skisofreenia on haigus, mis puudutab 26 miljonit inimest üle maailma ning ca 13 000 peret Eestis. Skisofreenia mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti, eluiga ning on sageli töövõime languse põhjustajaks.

Tänapäeval peetakse skisofreeniat ravitavaks haiguseks – ligikaudu pooled inimesed paranevad sellest hästi. Ravi hulka kuuluvad ravimid, individuaalne psühhoteraapia, pereteraapia, tegevusteraapiad, loovteraapiaid või ajutreeninguid, toetusgrupid nii inimestele endile kui nende peredele.

Skisofreenia ravi on pikaajaline, vajadusel elukestev. Vaimse tervise hoidmiseks on oluline sotsiaalne kaasatus ning mõtestatud tegevuse, näiteks töö või õpivõimaluste olemasolu – eriti oluline on see inimeste jaoks, kel on diagnoositud skisofreenia. Taastujad vajavad sageli võimalust töötada või õppida vähendatud koormusega.

Varane sümptomite märkamine on oluline, sest õigeaegse sekkumise korral on raviprotsess igas mõttes vähem ressurssi nõudev ning elukvaliteedi langus väiksem. Sümptomite ilmnemise korral tuleb esimesel võimalusel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

«Mitmetes riikides on efektiivseks osutunud vaimse tervise edendamise ja varase märkamise programmid, mida soovitab Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kasutada üle maailma. Vaimsest tervisest teadlik olemine ning probleemidega toimetuleku õppimine ei too kasu ainult inimestele, kes elavad skisofreeniaga, vaid kõigile, kes soovivad oma vaimset heaolu kasvatada,» Oidermaa.

Reedel, 10. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist vaimse tervise päeva ning tänavu keskendutakse skisofreeniale. Eestis toimub vaimse tervise päeva puhul Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) korraldatav mess «Eluterve terve elu».

Skisofreenia varajased sümptomid:

• Eemale tõmbumine suhtlemisest; huvi kadumine harrastuste, varem meeldivate tegevuste vastu
• Energia ja motivatsiooni kadumine või vähenemine
• Probleemid mälu ja keskendumisega
• Õppeedukuse või töötulemuste halvenemine
• Raskused suhtlemisel – inimene on hajevil, justkui äraolev, temaga on raske kontakti saada
• Muutused emotsionaalsuses – ükskõiksus, väheemotsionaalsed reaktsioonid, ebaadekvaatsed emotsionaalsed reaktsioonid
• Üldine kahtlustav meeleolu
• Kiire ärritumine
• Ärevus
• Muutused unevajaduses või söögiisus
• Ebaharilik käitumine