Kuigi läkaköha vaktsiini toimet võib pidada edukaks, ei ole see siiani suutnud lõpetada haigustekitajate ringlust, mis võib olla aga ohuks beebidele, keda ei ole selle raske nakkushaiguse vastu vaktsineeritud. Läkaköha vastu vaktsineerimisega alustati Eestis 1950. aastate lõpul ning haiguse levik saadi tänu hästi toiminud vaktsiinile kontrolli alla.
«Eesti on selles osas olnud õnnelik riik, et läkaköha surmajuhtumeid pole pärast seda, kui vaktsineerimisega hõlmatus saavutas kõrge taseme, peaaegu olnud,» ütles Tartu Ülikooli peremeditsiini kliiniku vanemteadur Marje Oona ning lisas, et vaid 2007. aastal suri üks vaktsineerimata laps läkaköhasse.
Kolme kuu vanuselt
Terviseameti statistika järgi oli Eestis mullu läkaköha vastu vaktsineeritud ligi 95 protsenti kaheaastastest ja peaaegu 94 protsenti aastastest beebidest. Oona sõnul näitab statistika, et vaktsiin toimib küll hästi, kuid ei ole siiski haigust põhjustavat bakterit päris välja juurinud.
«Paljude vaktsiinvälditavate haigustega on Eestis nii, et need on päriselt välja tõrjutud, näiteks difteeriat või lastehalvatust meil ei ole. Läkaköhasse haigestumine on väikese intensiivsusega kogu aeg olemas olnud,» rääkis vanemteadur, kelle sõnul oli aga viimaste aastate statistikas näha haigestumuse kasvu, mistõttu asusidki Tartu Ülikooli teadlased uurima, mis võis olla selle põhjuseks.
Täpsemalt analüüsides selgus, et uuringuteks kasutatud läkaköha testid näitasid antikehade olemasolu veres, kuid ei võimaldanud selgitada, millal antikehad tekkisid, ega vahet teha haiguste põdemise ning vaktsineerimise tulemusel tekkinud antikehadel.
«Osa neist, kellele pandi läkaköha diagnoos, olid tegelikult hiljuti vaktsineeritud lapsed, kellel oli mingisugune muu köha, mille põhjustas näiteks viirushaigus,» selgitas Oona ning lisas, et just seetõttu alustatigi praegu käimasolevat uuringut.
2011. aastal võeti Eestis aga kasutusele senisest paremad läkaköha diagnoosimise vahendid. «Nii molekulaarsed meetodid kui ka senistest palju täpsemad veretestid, ja registreeritud läkaköha juhud oleks justkui ära kadunud,» rääkis vanemteadur.
Selle aasta statistika järgi oli augusti lõpuks registreeritud 23 läkaköha juhtu. Nii võibki jääda mulje, et tänapäeval pole läkaköha pärast tarvis muretseda. Samas on Rootsis tänavu läkaköha tagajärjel surnud kaks eelnevalt tervet ühe kuu vanust last ning ka mujal maailmas on surmajuhtumid esinenud vaktsineerimata imikute seas.
Haigustekitaja ringleb
Näiteks Leedus suri paari aasta eest viiekuune laps, kelle vanemad ei pöördunud oma põhimõtete pärast arsti poole. Nii ei olnud laps ka vaktsineeritud ning vanemad helistasid kiirabisse alles siis, kui isa oli hingamisraskuste käes vaevlevale lapsele kaks korda kunstlikku hingamist teinud. Laps jõudis haiglasse üliraskes seisundis ja väga tõsise kopsukahjustusega. Kahjuks ei õnnestunud ka intensiivravi arstidel läkaköha põdevat beebit päästa.
Eestis alustatakse läkaköhavastast vaktsineerimist immuniseerimiskalendri järgi siis, kui laps on kolme kuu vanune. «See tõesti annab kindluse, et laps on surma eest kaitstud, aga esimesed kuud ta on kaitsetu,» kõneles Oona. «Väga oluline on kaitsta imikuid,» lisas arst, kelle sõnul ei toimi praegused vaktsiinid vastsündinutel ja paarikuustel imikutel.
Veendumaks, kui suur läkaköhasse nakatumise oht laste puhul on, alustasidki arstid ja teadurid uuringut, milles tehti Eestis vereanalüüside põhjal selgeks, kui palju läkaköha tekitaja inimeste seas ringleb ja antikehade taseme tõusu põhjustab. Uuriti 9–14-aastaseid lapsi, sest selles vanuses on võimalik seda tõusu antikehade järgi hinnata. Selgus, et ligi kuus protsenti lastest olid selle haigustekitajaga kokku puutunud.
Sarnased andmed pärinevad hiljuti Taani täiskasvanute seas korraldatud uuringust. Praegu uurivad ka Tartu Ülikooli teadlased läkaköha haigustekitajate levikut täiskasvanute seas.
«Tulemused alles hakkavad selguma, aga esialgsed andmed näitavad, et need on üsna sarnased Taani uurimuse tulemustega – läkaköha haigustekitaja ikkagi ringleb ning küsimus on selles, et haigustekitajate kandjad võivad nakatada ühekuuseid, keda ei vaktsineerita,» rääkis vanemteadur.
Ameerika Ühendriikides soovitatakse vaktsineerida vastsündinute kuni paarikuuste imikute kaitsmiseks rasedaid naisi, sest ema organismis tekkivad haiguse antikehad võivad platsenta kaudu liikuda ka veel sündimata lapsele. Vaktsiinil ei ole leitud ohtlikku mõju, sest tegu on inaktiveeritud vaktsiiniga, mis ei sisalda elushaigustekitajaid. Uuringute järgi on tegu kõige tõhusama viisiga last vaktsineerimisealiseks saamiseni läkaköha eest kaitsta. Euroopas, sealhulgas Eestis, see praktika seni levinud ei ole.
Immuunsus pole eluaegne
Jätkuvalt uuritakse ka võimalust luua vaktsiin, mis kaitseks vastsündinuid, kuid seni sellist vaktsiini veel olemas ei ole. «Läkaköha sümptomatoloogiat on väga vähe uuritud nendes rahvastikes, kus üldine vaktsineerimistase on kõrge,» rääkis Oona, kelle sõnul asusid Tartu Ülikooli teadlased koostöös perearstidega uurima ka seda, kuidas läkaköha ära tunda.
Selles uuringus osales 400 köhivat patsienti, kellelt arstid on võtnud analüüsid, et aru saada, kas köhimise põhjus on läkaköha või midagi muud. Nende patsientide hulgas, kelle köha kestis kauem kui seitse päeva, oli läkaköha viiel protsendil. Ühel protsendil patsientidest diagnoositi ka paraläkaköha ehk läkaköhaga sarnaste sümptomitega haigus, mille kulg on kergem.
Kõigiga, kel diagnoositi läka- või paraläkaköha, võtsid uurijad kord nädalas ühendust ja uurisid, kas inimene ikka veel köhib või enam mitte. «Uuringu järgi oli köha kestuse mediaan 115 päeva,» ütles Oona, kelle sõnul oli läkaköha minimaalne kestus uuringu järgi 21 päeva ja maksimaalne 232 päeva.
Samas ei ole läkaköha lihtne ravida, sest juba väljakujunenud sümptomite korral antibiootikumid enam haiguse kulgu ei mõjuta. Kui läkaköha on kestnud vähem kui kolm-neli nädalat, aitab antibiootikumravi ära hoida haigustekitajate edasist levikut. Kui aga köha on kestnud kauem, on haigustekitaja juba organismist kadunud ning samas on inimene haigust juba edasi levitanud.
«Kui läkaköha haiguspilt on välja kujunenud, ei ole inimesele antibiootikumidest enam otsest kasu, sest kui inimene nakatub läkaköhabakteriga, toodab bakter toksiini, mis avaldab organismile oma mõju, ja antibiootikum ei saa mõju enam tagasi võtta,» rääkis Oona.
Tema sõnul arvavad inimesed sageli, et läbi põetud läkaköha annab immuunsuse ka edaspidiseks eluks, aga immuunsus ei ole eluaegne.
Rootsis surid imikud läkaköhasse
Suve lõpus hoiatasid Rootsi tervishoiuametnikud lapsevanemaid, et nakkava läkaköha tõttu on riigis hiljuti surnud kaks imikut. «Läkaköha on palju levinum, kui inimesed arvavad,» vahendas The Local epidemioloogi Anders Tegnelli uudisteagentuurile TT lausutud sõnu. Ainuüksi tänavu on Rootsis teatatud 195 läkaköha juhtumist. Kaks imikut, vaevalt ühe kuu vanused, surid pärast haigusesse nakatumist. Mõlemad imikud olid enne nakkuse saamist täiesti terved lapsed. Varasematel aastatel on läkaköha röövinud Rootsis keskmiselt ühe inimelu kahe aasta jooksul.
Sageli saavad lapsed nakkuse täiskasvanult, kes ei tea, et on nakkuskandja. «Oluline on pöörata tähelepanu inimestele, kellel on pikka aega olnud köha ja kes on tihedas kontaktis lastega või nende õdede-vendade ja vanematega,» ütles Tegnell. PM