/nginx/o/2014/10/09/3416717t1h2024.jpg)
Teadlased tegid kindlaks 400 genoomipiirkonda, mis võivad inimese kehakasvu. See aitab seletada, miks on mõned inimesed pikemad kui teised.
Kehakasvu mõjutavad tuhanded geenid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasemad uuringud on näidanud, et meie kehapikkus sõltub kuni 80 protsendi ulatuses geenidest. Ent täpseid geene, mis selle eest vastutavad, alles uuritakse, kirjutab BBC.
Esimene kasvuga seotud geen avastati aastal 2007. Ent ajakirjas Nature Genetics avaldatud uuring näitab, et kehapikkuse puhul võib oma osa olla tuhandetel eri geenidel ja teistel DNA piirkondadel.
300 erineva asutuse teadlased, sh. Eesti Geenivaramu teadur dr. Tõnu Esko (Nature Geneticsis avaldatud artikli esimene autor) ja mitu teist Eesti teadlast, uurisid enam kui 250 000 Euroopa inimese DNA-d. Uuring hõlmas ka Eesti Geenivaramu doonorite andmeid. Teadlased leidsid inimgenoomidest 400 piirkonda, mis võivad olla vastutavad kehapikkuse eest.
Teadlaste sõnul võivad neis piirkondades leiduva geneetilise materjali variatsioonid mängida olulist rolli selles, kui pikaks inimene kasvab.
Professor Tim Frayling Exeteri ülikooli meditsiinikoolist märkis, et tavaliselt arvatakse, et pikka kasvu vanematel peaksid suurema tõenäosusega olema pikad lapsed, kuid tegelikult on see palju keerulisem.
Fraylingi sõnul võib kasvu eest vastutavate geneetiliste variantide tuvastamine aidata ravida haigusi, mida võib mõjutada kehapikkus. Sellised haigused on näiteks osteoporoos ja vähk.
Uuringu läbiviimises osalenud professor Joel Hirschhorn Bostoni lastehaiglast ütles, et paljud tuvastatud geenid on suure tõenäosusega olulised luustiku kasvu reguleerijad, millest varem ei teatud. Mõned geenid võivad aga olla vastutavad seni seletamatute sündroomide eest, mille puhul lapsed ebanormaalselt kiiresti kasvavad.