Kuidas mõjub ajule nutitelefoni kasutamine?

Foto: SCANPIX

Kui mõni veebileht on ülekoormatud, võib arvutiekraanilt leida veateate. Teadlaste sõnul võib sama juhtuda inimese ajuga: kui veeta liiga palju aega nutitelefoni seltsis, võib ka aju lõpuks n-ö kokku joosta.

Suurbritannias ja Singapuris läbi viidud uuring näitas, et inimestel, kes veedavad palju aega rööpräheldes, see tähendab, et minnes ühest nutirakendusest teise või ühelt veebilehelt teisele jne, on aju eesmises vöökäärus (anterior cingulate cortex ehk ACC) vähem halli massi kui neil, kes ei ole rööprähklejad, kirjutab Shape.com.

Hall mass koosneb peamiselt ajurakkudest. Vähem halli massi võib aga tähendada kognitiivse ja emotsionaalse kontrolli häireid, nagu depressioon ja ärevus.

Teised uuringud on näidanud, et ühelt ülesandelt teisele hüppamine alandab aktiivsust aju keskendumisega seotud keskustes, mis asuvad limbilises süsteemis. Et sama osa ajust reguleerib ka emotsioone ning stressihormoonide, näiteks kortisooli taset organismis, on võimalik et, et kui õpetada aju ühelt ülesandelt teisele kiiresti ümber lülituma, selmet ühele ülesandele keskenduda, võib see kahjustada aju võimet tugevate emotsioonidega hakkama saada.

Nutitelefon kui selline ei ole nende uuringute valguses loomulikult suurim probleem – pigem on probleem just pidev rööprähklemine.

Sõltuvus

Baylori ja Xavieri ülikooli teadlased vaatlesid meeste ja naiste nutitelefoni kasutamise harjumusi, et selgitada välja, kui suurel osal kasutajatest ilmnes sõltuvusele viitavat käitumist. Selle alla liigitasid teadlased tugeva või vastupandamatu soovi veeta aega telefoni kasutades, isegi, kui see hakkab segama tööd või seltsielu või seab ohtu elu või tervise (nagu näiteks sõnumite saatmine autot juhtides).

Nii selgus, et naiste hulgas esineb sõltuvusele viitavat käitumist palju enam kui meeste seas. Nimelt on naised tavaliselt suuremad sotsiaalvõrgustike kasutajad ning nendega seotud nutirakendused võivad üsna kergesti esile kutsuda sõltuvuskäitumist. Kõige rohkem sõltuvust täheldati Pinteresti, Instagrami ja sõnumite saatmiseks mõeldud rakenduste puhul.

Õpitud abitus

Columbia ülikooli uuring näitas, et mida rohkem aega sa veedad veebis, seda raskem on sinu ajul informatsiooni meeles pidada. Kui sa tead, et sinu arvuti või telefon teeb sinu sõbra sünnipäeva või mõne näitleja nime leidmise sinu jaoks ülilihtsaks, kipub sinu aju võime sellist infot meeles hoida nõrgenema. Kui internet on pea kogu aeg käepärast, ei tundu see kuigi suure probleemina, ent kui juttu tuleb näiteks suurte dilemmade lahendamisest, ei saa Google kahjuks aidata. Kuii tegemist on näiteks paarisuhet või karjäärivalikut puudutavate otsustega, võib laisale režiimile läinud ajul tekkida raskusi vastuste leidmisega.

Veel halbu uudiseid: on tõestatud, et valgus, mis tuleb nutitelefoni ekraanilt, häirib aju unerütme. Nii et Facebooki uudisvooga tutvumine või e-kirjade ja sõnumite saatmine enne magamaminekut võib sinu ööunele üsna halvasti mõjuda.