Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haigekassa hakkab rohkem ravikvaliteeti jälgima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Paljud haiged pöörduvad pika ravijärjekorra tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Pildil Mustamäe haigla vastuvõtt.
Paljud haiged pöörduvad pika ravijärjekorra tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Pildil Mustamäe haigla vastuvõtt. Foto: Priit Simson

Oma ettekandes reedel arstiteaduskonna päevadel märkis haigekassa juht Tanel Ross, et tänavu on neil partneritele uued lepingutingimused, mille tähtis osa on ravikvaliteedi tagamine.

«Meie lepingu üldtingimustes on sellest aastast kvaliteedi tingimused senisest rohkem lahti kirjutatud,» vahendab Rossi sõnu Meditsiiniuudised. Ta märkis, et tähtis on, et neid kvaliteedinõudeid ka täidetaks. Selleks töötatakse välja mehhanism lepingute üldtingimuste täitmise jälgimiseks.

Valdav enamik kindlustatutest ei ole meditsiinilise haridusega, jätkas ta. «Sügavam huvi tekib alles esimese terviseprobleemiga,» rääkis Ross. Seetõttu on haigekassale ja ka haiglatele olulised regulaarsed patsientide tagasiside küsimustikud. «Üks on kindel – kindlustatu ootab personaalselt lähenemist. Lisaks aega, suhtlust, tähelepanu ja valikuvõimalusi.» 

Dekaan Joel Starkopf küsis, miks Eestimaal käiakse rohkem arstil kui mujal riikides, näiteks Soomes. Ross vastas, et ilmselt see pilt on selline eriarstiabi puhul. Tema sõnul tuleb teha kõik selleks, et suurendada usaldust esmatasandi vastu, seega seal pakutava ravi kvaliteeti vastu. Teiseks kinnitas ta, et ravijärjekordade pikkus ei saa tõesti olla kvaliteedi mõõdupuuks.

Tagasi üles