Põietreening – kellele ja milleks?

Uriinipidamatus võib muuta elu tülikaks. Foto: Panther Media/Scanpix

Põieprobleemide käes kannatavad sageli nii vanemas eas inimesed kui ka erinevate haiguste põdejad. Pärnu haigla jagas soovitusi, kuidas uriinipidamatusega toime tulla, pakkudes ühe lahendusena ka põietreeningut.

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus tähendab tahtmatut urineerimist ebasobivas kohas ja ebasobival hetkel.

Küsimused, mis aitavad välja selgitada põieprobleemide olemasolu:

• Kui tihti käite WCs? Mitme tunni tagant käite ja miks? Kas käite ka öösel WCs? 
• Kas urineerite vabalt või peate pingutama, näiteks kõvasti suruma, urineerima väikeste koguste kaupa. Kuidas tunnete end pärast WCs käimist, kas tunnete vajadust varsti jälle minna?
• Kas suudate uriini kinni pidada?
• Kas köhimisel, aevastamisel või pingutusel võivad tulla tilgad püksi?
• Kui palju tarbite vedelikku ja mida joote?
• Kas võtate põietablette ja millal?
• Kas teid on kunagi kateteriseeritud ja miks? Kas on esinenud jääkuriini, mis jääb põide peale teadlikku urineerimist?

Uriiniprobleemide korral tasub pöörduda arsti või õe vastuvõtule. Seal antakse nõu, õpetatakse probleemiga toimetulemist, soovitatakse võimlemisharjutusi ning abivahendeid. Kodus võiks proovida aga põietreeningut.

Põietreening

Urineerige kohe peale ärkamist. Pidage päevikut WCs käimise kohta ja suurendage järk-järgult ajavahet urineerimise kordade vahel. Kui käisite näiteks iga tunni järel WCs, pikendage seda ajavahet alguses 15 minuti võrra. Kui tunni ja 15-minutiline ajavahe on teatud aja jooksul saavutatud, siis jätke urineerimiskordade vahele tund ja 30 minutit ning jätkake samamoodi, kuni urineerimise vahele jääb 2 kuni 4 tundi. Kui tunnete tugevat vajadust tualetti minna, proovige seista või istuda ja uriini kinni hoida, nii treenite vaagnapõhjalihaseid.

Mõned toidud ja joogid võivad ärritada põit, mistõttu võiks menüüst välja jätta või õhtul mitte tarbida:

• Kofeiini ja alkoholi, sest need toimivad kui diureetikumid ehk urineerimist soodustavad ained.
• Osa happelisi puuvilju: apelsin, greip, sidrun ja laim ja puuviljamahlad.
• Vürtsikas toit, gaseeritud joogid, mais, suhkur, šokolaad, kohv ja tee. 

Uriinipidamatuse korral on oluline tarbida vedelikku 1,5 kuni 2 liitrit päevas. Kui tarbida liiga vähe vedelikku, suurendab keha jääkainete kontsentratsiooni uriinis, see ärritab põit ja tekitab sagedasema urineerimisvajaduse. Kontsentreeritud uriin on tumekollane tugeva lõhnaga. Samas ajab ka liigne vedelikutarbimine lühikese aja jooksul sagedamini urineerima.

Ka teatud ravimid, ülekaal, suitsetamine ja füüsiline aktiivsus võivad kaudselt põieprobleeme põhjustada.

Uriinipidamatuse liigid:

Pingutus- e stressinkontinents

Uriini eritub füüsilise pingutuse, köhimise, aevastamise, naermise või muu pingutuse korral. Uriini eritumine esineb rohkem ja sagedamini päevasel ajal. Kõige sagedamini põhjustab seda vaagnapõhjalihaste nõrgenemine või menopaus ning sellist uriinipidamatuse vormi esineb kõige sagedamini sünnitanud naistel.

Sundinkontinents

Tekib ootamatu ja tugev urineerimistung ning selle puhul võib põis enne WCsse jõudmist täielikult tühjeneda. Seda esineb ka paljude haiguste, näiteks kusepõiepõletiku, kasvajate, eesnäärme suurenemise ja neuroloogiliste haiguste korral.

Ülevooluinkontinents

Uriinieritus, mille põhjuseks on väljavoolu takistus või põie ülemäärane täitumine. Põis on täis ning seejärel sinna kogunev uriin voolab välja.

Jääkuriin

See on uriin, mis jääb põide pärast teadlikku urineerimist. Tavaliselt ei jää peale kusepõie tühjendamist uriini põide. Jääki määratakse vastava aparaadiga või kusepõie kateteriseerimisega. Jääkuriini norm on viis kuni seitse milliliitrit ning üle 50 milliliitri vajab ravi.

Segatüüpi uriinipidamatus

Esineb nii pingutus- kui sundinkontinentsusele iseloomulikku uriinivoolust.