/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2013/04/15/1692468t1hb612.jpg)
Eesti meditsiinilise sünniregistri 2013. aasta andmete järgi diagnoositakse enam kui neljandikul vastsündinutest sünnitusmajas mingi haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul 1,7 haigust.
Igal neljandal vastsündinul diagnoositakse haigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu sündis Eestis 13 931 last, neist 3630 sündis haigena. Haigusi, mida neil diagnoositi, oli kokku 6349. Võrreldes 2012. aastaga vähenes elussündide arv 438 võrra, kuid haigena sündinud laste arv kasvas 63 võrra. Ka diagnoositud haiguste arv suurenes 231 võrra.
Tervise Arengu Instituudi analüütik Hedi Liivlaid ütles, et haigete vastsündinute arvu suurenemise taga võib olla mitu põhjust. «Kindlasti on meil diagnoosimine paranenud ja on olemas paremad võimalused madala sünnikaaluga vastsündinute elus hoidmiseks. Kuid oma mõju võib olla ka aasta-aastalt kasvaval sünnitajate vanusel ja üleüldisel sünnitajate tervisel.»
Sarnaselt eelnevate aastatega diagnoositi mullu kõige rohkem haigusi, mida klassifitseeritakse muude vastsündinuhaiguste alla, nagu näiteks ema seisundist põhjustatud kahjustused, sünnitamisega saadud kahjustused, rinnapiima ja platsenta kaudu saadud kahjustused.
Neile järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid, sünnitusperioodile iseloomulikud nakkused (kaasasündinud viirushaigused, vastsündinu baktersepsia, nakkus- ja parasiithaigused, vastsündinu kerge verejooksuga või verejooksuta nabapõletik ehk omfaliit jt), kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad ning vastsündinu kollatõbi.