/nginx/o/2013/02/25/1604292t1h15eb.jpg)
Huffington Post toob välja kaheksa tervisepommi, mida peaks sööma iga päev - kas või väikestes kogustes.
Kaheksa toiduainet, mida peaks sööma iga päev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spinat
Spinat stimuleerib lihaste tegevust, sisaldab rikkalikult taimseid oomega-3 rasvhappeid ja folaate, mis vähendavad südamehaiguste, insuldi ja osteoporoosi tekke riski. Lisaks toetavad folaadid seksuaalset võimekust. Spinat sisaldab ka luteiini, mis kaitseb silma nägemisteravuse kadumise eest.
Päevas võiks süüa vähemalt 30 grammi värsket spinatit või 15 grammi küpsetatud spinatit. Seda võib lisada salatitesse, munatoitudele ja pitsale.
Spinati võib asendada ka näiteks lehtkapsa, paksoi ehk hiina lehtnaerise või rooma salatiga.
/nginx/o/2013/12/31/2725250t1hb438.jpg)
Jogurt
Kasulik on eeskätt fermenteeritud probiootilise jogurti tarbimine, kuna probiootilised bakterid tugevdavad organismi vastupanuvõimet ja kaitsevad vähi eest. Jogurtis on ka rohkesti proteiini ja kaltsiumi. Päevas võiks süüa umbes 250 grammi probiootilist jogurtit, mille võib asendada ka keefiri või sojajogurtiga.
Kui lisada jogurtile mustikaid, kreeka pähkleid, linaseemneid ja mett, saab suurepärase hommikusöögi või magustoidu.
/nginx/o/2013/06/08/1814546t1h9321.jpg)
Tomatid
Punased tomatid sisaldavad rohkelt antioksüdanti nimega lükopeen, mis vähendab põie-, kopsu-, eesnäärme-, naha ja kõhuvähi tekke riski, samuti kaitseb lükopeen südame isheemiatõve eest. Päevas võiks saada 22 mg lükopeeni, see on umbes kaheksa punast tomatit või üks klaas tomatimahla.
Tomatite asemel võib süüa ka arbuusi, roosat greipi, jaapani hurmaad, papaiat või guajaavi.
/nginx/o/2011/05/06/573032t1hf8c9.jpg)
Porgandid
Suurem osa punaseid, kollaseid ja oranže köögi- ja puuvilju sisaldab karotenoide, millel on vähki ennetav toime. Karotenoide tarbides väheneb ka risk astma ja reumatoidartriidi tekkeks. Porgand on aga väga maitsev, seda on hea niisamagi süüa. Samuti on porgand väga madala kalorsusega. Päevas võiks süüa umbes 65 grammi porgandit.
Porgandi võib asendada bataadi ehk maguskartuli, (muskaat)kõrvitsa, kollase paprika või mangoga.
/nginx/o/2010/03/31/340941t1h5889.jpg)
Mustikad
Mustikates on väga kõrge antioksüdantide sisaldus. Nii aitavad mustikad ennetada vähki, diabeeti ning takistavad vananemisega seotud mälu kadumist. Uuringud näitavad, et kiudainete ja vitamiinide poolest rikkad mustikad kaitsevad ka südame-veresoonkonna haiguste eest.
Päevas võiks süüa umbes 150 grammi värskeid mustikaid või 75 grammi külmutatud/kuivatatud mustikaid.
Mustikate asemel võib süüa acai-marju, lillasid viinamarju, ploome, rosinaid või maasikaid.
/nginx/o/2011/08/24/720840t1h187e.jpg)
Mustad oad
Võrreldes teiste ubadega turgutavad mustad oad ajutegevust kõige enam. Neis on rohkelt antotsüaniine, mis toimivad kehas antioksüdandina.
Päevas võiks süüa umbes 90 grammi musti ube. Positiivne on seegi, et need on madala kalorsusega.
Mustade ubade asemel võib süüa ka näiteks herneid ja läätsi.
/nginx/o/2014/10/13/3429755t1hd80c.jpg)
Kreeka pähklid
Kreeka pähklites on rohkem südamele kasulikke oomega-3 rasvhappeid kui lõhes ja enam põletikuvastaseid polüfenoole kui punases veinis. Lisaks sisaldavad need oluliselt rohkem kasulikku proteiini kui kana. Päevas võiks süüa seitse kreeka pähklit. Kõige parem on neid süüa trennijärgseks taastumiseks.
Kreeka pähklid võib asendada mandlite, maapähklite, pistaatsiapähklite, makadeemia pähklite või sarapuupähklitega.
/nginx/o/2014/10/13/3429759t1hc345.jpg)
Kaer
Kaer sisaldab rikkalikult lahustuvaid kiudaineid, mis alandavad südamehaiguste riski. Kaeras on ka palju proteiine.
Kaera asemel võib süüa ka kinoad, linaseemneid või metsikut riisi.
/nginx/o/2014/10/13/3429763t1hb279.jpg)