/nginx/o/2014/07/14/3202823t1hb925.jpg)
Varasemad uuringud on näidanud, et vaimne stress võib mõjutada südametervist. Uue uuringu kohaselt on aga stressi mõju südamele naiste ja meeste puhul erinev.
Stress mõjub naiste ja meeste südametervisele erinevalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Duke’i ülikooli meditsiinikeskuse abiprofessor Zainab Samai juhitud teadlasterühm võttis vaatluse alla 56 naist ja 254 meest, kellel raviti südamehaigust ning kes osalesid vaimse stressi põhjustatud südame isheemiatõve etsitalopraamravi käsitlevas uuringus, kirjutab Medical News Today.
Osana uuringust pidid kõik vaatlusalused tegema kolme testi, mis kutsusid esile vaimset stressi. Seejärel pidid nad jooksma jooksulindil.
Iga ülesande täitmise ajal ning nendevaheliste puhkepauside ajal mõõdeti osalejate vererõhku ja südame löögisagedust. Samuti võeti neilt vereproovid ning muutusi südametegevuses mõõdeti ehhokardiogrammiga.
Teadlased leidsid, et meeste ja naiste puhul oli vaimse stressi mõju märkimisväärselt erinev.
Stressiga kokku puutunud naised kogesid meestest suurema tõenäosusega südame isheemiatõbe ehk veresoonte aterosklerootilistest muutustest tingitud südame verevarustuse probleeme. Samuti esines stressis naistel rohkem trombotsüütide agregatsiooni – trombide varast moodustumist. Lisaks tekitas vaimne stress naistel meestega võrreldes rohkem negatiivseid ja vähem positiivseid emotsioone.
Meeste puhul ilmnes samas rohkem muutusi vererõhus ja südame löögisageduses.
Dr. Samadi sõnul on oluline kõnealuses uuringus ilmnenud meeste ja naiste vahelisi erinevusi südamehaiguste ravimisel arvesse võtta. Samas märkisid teadlased, et kindlasti on vaja edasisi uuringuid, et saada paremini aru vaimse stressi pikaajalise mõju erinevustest sõltuvalt soost.
Ühes varasemas Duke’i ülikooli uuringus näidati, et stressiga seotud geenimuutus tõstab südamehaigetel südamerabanduse või surma riski 38 protsendi võrra.
Teine ajakirjas European Heart Journal avaldatud uuring näitas aga, et kahe tunni jooksul pärast vihahoogu ohustab inimest suurenenud südame- või ajurabanduse või muu südame-veresoonkonna probleemi risk.