Noorte vaimset arengut mõjutab üllatav põhjus

Foto: SCANPIX

Umbes 10 000 inimest kirjutavad igal kuul Google’i otsingusse inglisekeelse fraasi «Am I ugly?» (kas ma olen inetu – toim.) – madal enesehinnang on tänapäeva ühiskonna üks suurimaid probleeme.

Tänapäeva teismelised on valdavalt üksildased, sellest ise aru saamata, kirjutab Austraalia uudistekeskkond news.com.au.

Tänapäevases välimusele orienteeritud kultuuriruumis treenitakse lapsi panustama aina enam oma aega ja vaimset ressurssi välimusele. Seda omaenese identiteedi väljaarendamise arvelt, mille tõttu kipub minapilt jääma tagaplaanile.

Noored on surve all veetmaks aina enam aega internetis. Tuntakse vajadust olla kogu aeg saadaval, et chattida, sõnumineerida, like’ida, kommenteerida, jagada, postitada – see ei tundugi kunagi lõppevat, kirjutab Dove’i enesehinnangu projekti eestvedaja Meaghan Ramsey.

«Mitte kunagi varem ei ole me olnud nii tohutult tugevas ühenduses (virtuaalse) maailmaga, nii püsivalt, silmapilkselt, samal ajal nii noores eas. Nagu üks ema mulle kunagi ütles – selline elu näeb välja umbes nagu oleks teismeliste magamistoas igal õhtul üks korralik pidu. Pole vähimatki privaatsust. Samal ajal ei adu need noored ise, et sotsiaalmeedia surve on täiesti järeleandmatu,» tunneb Ramsey muret.

Ramsey juhib tähelepanu ka sellele, et üha enam on raske vahet teha sellel, mis on autentne ning mis on digitaalselt manipuleeritud. Mis on kellegi elu tippsündmus ja mis on igapäevase elu mõttes normaalne. Kust otsitakse inspiratsiooni? Vastus on ju kõigile vanematele teada – tänapäeva uudisvoogu katavad lapsmodellid, kes on normaalkaalust kaugel. Nn nullsuuruses modellid domineerivad endiselt poodiumitel. Internetis levivad trendikate märksõnadena #thinspiration, #thighgap, #bikinibridge, #proana. Kõige murettekitavam on neist viimane. Kes ei tea, siis #proana tähendab pro-anoreksiat,» selgitab Ramsey.

Ramsey jätkas, et kokkuvõttes on põhilisim probleem teismeliste enesehinnangu kujunemisel see, et nende endi isiku kujunemise jätab varju järeleandmatu kinnisidee olla keegi teine. Nii jäävad teostamata paljud sotsiaalseks eluks tarvilikud oskused nagu suhete arendamine, füüsiliste igapäevaoskuste arendamine, õpingud.

«Kuus kümnest teismelisest tüdrukust on otsustanud sageli loobuda millegi tegemisest lihtsalt sel põhjusel, et ei pea enda välimust piisavalt heaks. Need tegevused, millest nad loobuvad, ei ole sageli tühised vaid fundamentaalsed nende arenguks inimeste ja ühiskonnaliikmetena, ka töökätena. 31 protsenti – peaaegu iga kolmas teismeline – hoidub osalemast klassiruumis toimuvatest aruteludest. Põhjuseks on aina enam see, et nad ei pea enese välimust piisavaks ja ei taha enesele arutelus osalemisega tähelepanu tõmmata,» selgitab Ramsey.

Paraku ei piirdu madala enesehinnangu laostuva mõju avaldumine vaid aruteludega klassiruumis. «Enesehinnangu küsimus avaldub ka kirjelikke eksameid tehes, kus sa ei tõmba endale mingitki tähelepanu. Testid on näitanud, et madalama enesehinnanguga õpilased saavad juba ainuüksi selle tunde pärast eksamitel madalamaid punkte. Järjepidevalt esineb see Ameerikas, Soomes ja Hiinas, kus on seda ka uuritud. Et olla veelgi täpsem – me räägime sellest, kuidas inimene arvab, et ta välja näeb, mitte, kuidas ta päriselt välja näeb,» märkis Ramsey.