Sotsiaalministeerium alustas auditiga, et hinnata, kas kolmandates riikides kutsekvalifikatsiooni omandanud arste hinnatakse enne Eestisse tööle lubamist ikkagi õiglaselt.
Audit selgitab, kas välisriikidest on Eestisse tulnud ebapädevaid arste
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel tingis vajaduse auditiks avalikkuses tekkinud diskussioon ja õiguskantsleri avaldus.
Nimelt on Eesti Arstide Liit (EAL) nõudnud, et uuritaks, kas kolmandatest riikidest Eestisse saabunud arstide registreerimine on toimunud ikka vastavalt seadustele.
Eesti Anestesioloogide Selts on varem aga kurtnud, et väljastpoolt Euroopa Liitu tööle tulnud anestesioloogide tase on väga erinev, mitme kolleegi ettevalmistus jätab sügavalt soovida.
«Meil on sügav kahtlus, kas dokumentide vaagimine võimaldab üheselt kindlaks teha, et taotleja läbitud õppekava vastab Eestis kehtivale raamnõuetele. Mitme Eestisse asunud kolleegi erialane pädevus on meie hinnangul ebapiisav, nii teoreetiline kui praktiline ettevalmistus jätavad sügavalt soovida,» kirjutas selts sotsiaalministrile.
Arstide liit palus õiguskantslerilt hinnangut, kas terviseameti hindab õigusakte kolmanda riigi eriarstide kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel õigesti.
Õiguskantsler leidis, et terviseamet ei ole seadusi õigesti tõlgendanud. Terviseamet lähtub õiguskantsleri hinnangul ka kolmanda riikide arstide kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel seadusest, mis kehtib vaid Euroopa Liidus õppinud arstidele.
Sotsiaalministeerium soovibki auditiga teada saada, kas välismaalt saabuvate arstide kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleerivad õigusaktid on ikka asjakohased. Samuti on eesmärgiks selgitada, kas terviseameti tegevus välismaalt pärit arstide kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel ning tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kandmisel on olnud korrektne.
Terviseamet on varem kinnitanud, et ootab plaanitava auditi tulemusi. «Oleme seisukohal, et õigusaktid, sealhulgas ka koostoimes, peaksid olema ühemõttelised ja selgesti mõistetavad kõigile. Kuni õigusliku tõlgendamise selgumiseni kinnitab terviseamet, tuginedes nii siseriiklikule järelevalvele kui ka rahvusvahelisele koostööle, et nn idasuuna arstide kvalifikatsioon on olnud küllaldane ja nende poolt osutatud teenus ei ole kindlasti halvema kvaliteediga võrreldes teenuse üldise tasemega Eestis.»