Millises lauas restoranis istuda, et vähem süüa?

Sageli einestatakse koos sõpradega.

FOTO: Panther Media / Scanpix

Kuigi enamik inimesi ei lähe restorani selleks, et kaalu kaotada, ei suuda suurem osa neist ka sõprade või tuttavatega koos einestades endale piire seada.

Toitumist uurinud psühholoog Brian Wasinku sõnul sõltub restoranis tellitud toidu kogus nii kaloraažist, üle jäänud söögi kaasavõtmise võimalusest ning isegi sellest, millisesse lauda kelner kliendi juhatab, kirjutas Today.

Wasniku eksperiment näitas seost laua asukoha ja magustoidu tellimise tõenäosuse vahel. Uurimuse korraldamiseks külastas Wasink koos teiste katse korraldajatega 27 restorani ning joonistas üles sealsete laudade paiknemise. Mõnda restorani külastasid uurijad vaid ühel või kahel õhtul, kuid ühes restoranis kogusid nad kolme kuu jooksul kokku kõik tšekid, mis restoran külastajatele väljastas.  

Eksperimendi lõpuks nägi korraldajate kontor välja kui suur paberiladu ning paljudele tšekkidele olid külastajad lisanud oma nime ja tervituse.

Aga on siis tõesti olemas lauad, milles istumine tõstab tõenäosust kaalus juurde võtta?

Inimesed, kes istuvad akna all või restorani hästi valgustatud osas tellivad tõenäoliselt tervislikuma eine kui need, kes istuvad pimedamates kohtades. Inimesed, kes istuvad restorani esiuksest kõige kaugemal, sõid vähem salateid ja tellisid 73 protsenti tõenäolisemalt lisaks põhitoidule ka magustoidu.

Inimesed, kes istusid baarileti ääres jõid keskmisel kolm klaasi rohkem õlut või teisi jooke, kui kaugemal lauas istujad. Samas tellisid baaripukkidel istujad rohkem salateid ja vähem magustoite. Mida lähemal asus aga laud televiisorile, seda sagedamini ostis klient praetud toite.

Osa eksperimendi tulemustest oli selle läbiviijatele mõistetavad. Mida pimedam oli ruum, seda enam tundsid inimesed end n-ö nähtmatuna ning seda lihtsam oli neid unustada, kui palju nad olid juba söönud ning unustada võimalikust liigsöömisest tulenev süütunne. Kui inimesed nägid aga päikesevalgust, teisi inimesi või puid, tuli neile meelde nende enda välimus, tekkis soov jalutama minna või tellida salateid.

Istudes baarileti ääres tundus inimestele parema mõttena tellida veel üks jook, mitte piirduda vaid ühega. Teleri vaatamine segas aga inimesi oma tellimusele keskendumast. Baarileti ääres istudes tundsid inimesed ka võimu ning vaatasid teistele n-ö ülalt alla.

Kas pimedas istumine ikkagi paneb inimesi magustoite tellima?

Psühholoogi sõnul ei pruugi see siiski alati nii olla, sest nendesse laudadesse võivad istuda ka magusasõbrad ning samuti võivad teenindajad kundesid magustoidu söömisele ahvatleda. Vaatamata sellele selgus eksperimendist, et inimesed tellisid magustoitu istudes pigem restorani pimedamates kohtades ning uksest ja akendest kaugemal.