Eesti on valmis Ebola-haigete vastuvõtmiseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku õed on kokku puutunud paljude erinevate viirushaiguste põdejatega. Paldiski maanteel asuvas raviasutuses on eraldi isolatsioonipalatid, kuhu saab muuhulgas paigutada ka Ebolasse nakatanuid.

FOTO: Tairo Lutter

Ehkki Ebola viirus ei ole veel Eestisse jõudnud ega pruugi lähiajal jõuda, on Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arstil Pille Märtinil kiired ajad. Värskeimate uudiste ja juhistega tuleb end kohe kurssi viia, haiglapersonal vajab koolitamist ja meedia nõuab oma.

Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna arsti Pille Märtini kinnitusel on nad valmistunud Ebola-patsientide vastuvõtmiseks.

FOTO: Tairo Lutter

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinik on kogu Eesti peale üks kahest haiglast, kus ollakse valmis nakatunuid isolatsioonipalatites vastu võtma ja ravima. Teine on Tartu Ülikooli kliinikum.

Terviseameti juhised näevad ette, et Ebola viirust kahtlustades tuleb teavitada ameti valveametnikku ja viia patsient kiirabiautoga ühte kahest nimetatud haiglast. Nakkuskliinikusse saadetud patsient ei lähe aga Märtini sõnul tavavastuvõttu, vaid juhatatakse ülejäänud haiglast eraldatud isolatsioonipalatisse, millel on eraldi sissepääs otse õuest.

Mis juhtub aga siis, kui patsient, kes end kehvasti tunneb, tuleb iseseisvalt nakkuskliiniku vastuvõtutuppa ning alles seal selgub, et ta võib olla haigestunud Ebolasse?

Siis lahkub patsiendi vastu võtnud õde esimesel võimalusel ruumist ja paneb selga kaitseriided. Alles siis, kui õde on riietunud kaitseriietesse ning kasutab kõiki muid isikukaitsevahendeid, naaseb ta patsiendi juurde. Kui patsient on toimetatud õue kaudu isolatsioonipalatisse, desinfitseeritakse vastuvõtutuba.

Ent suure tõenäosusega Ebola viirust kandev patsient omal käel siiski nakkuskliinikusse ei tule.

Enne Ebola-kahtlusega patsiendiga tegelemist paneb tervishoiutöötaja selga kõik ettenähtud isikukaitsevahendid: pritsmekindla kaitsekitli või kaitsekombinesooni, kilepõlle, juustekaitse, ühekordse respiraatori, kaitseprillid, kaitsejalanõud (kummikud) ja kaitsekindad. Alles siis saab patsienti lähemalt küsitleda ja tema tervisele esmase hinnangu anda.

Seejärel tehakse meditsiinilised otsused: kas patsient vajab näiteks vedelikravi või ravimeid mõne sümptomi või sündroomi ravimiseks. Ebola viiruse enda vastu ravi ei ole.

Isolatsioonipalateid kasutatakse nakkuskliinikus aga ka teiste ohtlike nakkuste puhul ning Ebola ei ole siin mingi erand.

«Meil võib sisse tulla erinevate infektsioonidega patsiente, keda on vaja hoida täiesti eraldatud palatis, mille juurde kuulub eraldi duširuum, tualett, lüüs (eesruum, mis jääb haiglakoridori ja palati vahele ning kus meditsiinitöötaja paneb selga ja eemaldab kaitsevahendid ning saab pesta ja de­sinfitseerida käsi – M. L.). Sellel on kaks eraldi väljapääsu: üks on õue poole ja teine väljapääsu poole, et patsient ja tema infektsioon ei ohustaks töötajaid ega teisi patsiente,» rääkis Märtin.

Isolatsioonipalatis on ka negatiivne rõhk, mis takistab haigustekitajate sattumist hoone teistesse osadesse ventilatsiooni kaudu. Samuti on palatis HEPA-filter, mis peab püüdma kinni väikeseid tolmuosakesi, et ruumis oleks õhk võimalikult puhas.

Teised nakkushaigused, mille puhul isolatsioonipalatit kasutatakse, on näiteks tuulerõuged ja tuberkuloos.

«Tuulerõuged on pealtnäha suhteliselt lihtne haigus, aga mõnel juhul võib see kulgeda väga raskelt – eriti kui ta avaldub esmakordselt täiskasvanueas. Ka selline patsient on väga nakkusohtlik neile, kes ei ole tuulerõugeid põdenud, ja viirus ise levib väga kiiresti ja väga kaugele,» lausus arst.

Eksootilisematest nakkustest, mida inimesed reisidelt kaasa toovad, nimetas Märtin Aafrika, Aasia või Ameerika päritolu salmonella, kampülobakteri või enteroviiruste põhjustatud kõhulahtisust, samuti A-hepatiiti ehk kollatõbe. Viimane on esimeste haiguspäevade ajal üsna nakkav kontakthaigus, mida võib ohtralt eritada väljaheitega, mistõttu vajab patsient samuti isolatsiooni.

Märtin meenutas, et läbi nakkushaigla ajaloo on olnud igasuguseid paanikat külvanud haiguspuhanguid.

«Alates sellest, kui pulbriga kirjad ringi rändasid. Siis läks natuke aega mööda ja tuli SARSi epideemia, kus lennukis teist nahavärvi reisijate kõrval istunud inimesed tundsid ärevust ja tulid nakkuskliinikusse nõu küsima. Siis tuli linnugripp, mis praegu püsib endiselt veel lindude hulgas. Siis tuli seagripp, mis tegi maailmale ringi peale ja taandus kiiresti tavaliseks sesoonseks gripiks,» rääkis ta.

Ebola viiruse laialdasem levik oli arsti sõnul vaid aja küsimus, sest kui linnud-loomad kannavad viiruseid oma elukohast pikema aja jooksul edasi kohtadesse, kus on koos palju inimesi, õpivad viirused inimeselt inimesele levima.

Märtini sõnul ei ole Ebola kontaktnakkus praegu siiski nii palju muteerunud, et see võiks levida ka õhu kaudu. «See oleks tõsiselt must stsenaarium, aga praegu ta seda teha ei ole suutnud,» lausus ta.

Millal Ebola Eestisse võiks jõuda, ei oska arst ennustada. «Siin on antud erinevaid hinnanguid, ka mina olen [seda teinud]. Kui, siis tõesti päris mitme kuu pärast,» märkis ta.

Palju kära on praegu tekitanud Ebola-haigeid hooldanud tervishoiutöötajate nakatumine, ent Märtini sõnul võib see juhtuda siis, kui kaitsevahendeid ei võeta ära õiges järjekorras või tehakse ärevusest mõni vale liigutus. Samuti võib haige olla sellises seisundis, et ei kontrolli oma liigutusi, ning tema eest hoolt kandes võib meditsiinitöötaja saada torkevigastuse.

Tavainimestele pani Märtin südamele, et riskipiirkonda ehk Lääne-Aafrika riikidesse ei tasu praegu mingil juhul reisida. «Ei ole mõtet tulega mängida, isegi kui see tundub tore ja põnev,» ütles ta. Nakkuspiirkonnas viibides on arsti sõnul suhteliselt võimatu end täielikult kaitsta, sest viirus võib soojaga püsida pindadel viis-kuus päeva. Teoreetiliselt saaks ennast kindlalt kaitsta vaid meditsiinitöötajatele mõeldud kaitsekostüümi kandes.

«Aga katsuge Aafrikas sellega käia! Selles kostüümis suudab arst tööd teha 45 minutit, siis peab aja maha võtma,» sõnas Märtin.

Ebola

•    Viirus levib nakatunud inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu. Harvematel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel meessoost haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist.

•    Sümptomite tekkeni võib kuluda 2–21 päeva, enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.

•    Tavalised sümptomid on palavik, lihasvalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil tekib ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.

•    Ebola vastu ei ole vaktsiini ega spetsiifilist ravi. Patsient saab nn toetavat ravi, mis aitab tal haigusest ise välja tulla. Mida varem raviga alustatakse, seda suurem on tõenäosus haigusest paraneda. Ravis on tähtsal kohal vedelike varajane ja kiire asendus suu või veeni kaudu, valuvaigistid ja adekvaatne toitumine.

•    Lääne-Aafrika Ebola epideemia on nõudnud üle 4000 inimelu, nakatunud on üle 8000 inimese.

•    Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib juba kahe kuu pärast nädalaga Ebolasse haigestuda kuni 10 000 inimest.

Allikas: terviseamet, WHO

Populaarne

Tagasi üles