/nginx/o/2010/07/30/411086t1h2eef.jpg)
USA Harvardi ülikooli taedlase katsed kinnitasid seda, mida arstid on oletanud juba 30 aastat - haigus saab alguse ajju kogunevatest valgunaastudest, mis laastavad närvirakkude töövõime.
Teadlased jõudsid lähemale Alzheimeri tõve tekkepõhjustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval ilmus ajakirjas Nature artikkel, milles Harvardi ülikooli teadlase Rudolph Tanzi uurimisrühm teatas oma edust. Esmakordselt õnnestus neuroteadlastel jäljendada Alzheimeri tõve tekkimist koekultuuris – kasvatada inimrakke, millel tekivad kõik haiguse tunnused, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Tanzi ja tema kaastöölised kasvatasid inimese närvirakke mitmekihilises geelilaadses söötmes, kus neuronid hakkasid omavahel moodustama võrgustikke. Rakkudesse, mille DNAs olid Alzheimeri tõve teket soodustavad geenivariandid, tekkisid mõne nädala jooksul nii iseloomulikud naastud kui kämbud. Samuti õnnestus teadlastel kindlaks teha üks ensüüm, mis mängib olulist rolli naastude tekkes ning selle molekuli töö takistamine võib aidata luua tõhusamat ravimit Alzheimeri haiguse vastu.