/nginx/o/2013/06/08/1814546t1h9321.jpg)
Naturaalsed toiduained ei ole alati läbinisti tervislikud – tõde on see, et ka mõned orgaanilise toidu tootjad lisavad jogurtile, šokolaadile, sojapiimale ja isegi jäätisele karrageeni, et anda neile paksem konsistents. Eriti kehtib see väherasvaste toodete puhul.
Seda merevetikatest saadavat želeerivat ainet ja stabilisaatorit võib leida lisaks piimatoodetele ka külmutatud toitudest, valmissuppidest ja puljongitoodetest, kirjutab Prevention.
Probleem seisneb aga selles, et ehkki karrageen on looduslik, võib ta põhjustada sooleärritust ja põletikulist reaktsiooni. Nimelt kutsub ta esile sarnase immuunvastuse, nagu tekib organismis erinevate patogeenide, näiteks Salmonella bakteri puhul. Tulemusena tekibki põletik, mis võib viia haavandite ja veritsemiseni, selgitab Chicago Illinoisi ülikooli meditsiinikooli kliinilise meditsiini abiprofessor Joanne Tobacman. Tema uurimused on näidanud karrageeni seost seedetrakti vähiga laboriloomadel ja nüüd uurib ta selle aine seost haavandilise koliidi ja teiste haiguste, seehulgas diabeediga.
Mure karrageeni toime pärast ei ole midagi uut. Juba 1960ndatel leidsid teadlased laboriloomadega töötades seose karrageeni ja erinevate haiguste vahel, nagu haavandiline koliit, soolekahjustused ja soolevähk.
Samuti pole karrageenil toiteväärtust. Jookide puhul saaks karrageeni kasutamist näiteks täiesti vältida, kui neile oleks peale kirjutatud soovitus enne tarvitamist korralikult loksutada, sest karrageen tagab muidu selle, et vedeliku koostis püsib ilusti segunenud.
Et vähendada või vältida karrageeni tarbimist, tasub uurida tootesilte. Tunnetoitu.ee järgi on karrageeni tähis E407.