/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2014/03/05/2874332t1h6712.jpg)
Kui Eestisse peaks saabuma Ebola-kahtlusega patsient, saab talle lõpliku diagnoosi panna alles siis, kui saabub vereanalüüsi vastus Rootsist. Ent muretsemiseks pole sotsiaalministeeriumi ega infektsioonikontrolli arsti kinnitusel põhjust.
Miks ei saa Ebolat Eestis diagnoosida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle aja jooksul, mil saabub info laborianalüüside kohta, käsitletakse patsienti kui Ebola viirusnakkuskahtlast, see tähendab, et ta isoleeritakse ning tervishoiupersonal jälgib vajalikke nakkusohutuse abinõusid,» kinnitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.
Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin selgitas, et kuna Ebola-kahtlusega vereproovi puhul on tegemist väga ohtliku materjaliga, pakendatakse proov Rootsi saatmiseks spetsiaalsesse konteinerisse. «24 tunni jooksul alates hetkest, mil Ebola kahtlusega patsiendilt võetakse proov, peaks saabuma Rootsist vastus patsiendi diagnoosi kohta. Samal ajal aga ei jäeta patsienti ootele, vaid ta hakkab kohe saama vastavalt kliinilisele seisundile sobivat ravi – vedelike asendust, valuvaigisteid jms,» lisas ta.
Postiivse vastuse korral jätkub kogu tegevus Märtini sõnul alustatud mahus – et spetsiifilist ravi viiruse vastu ei ole, jätkub toetav ravi vastavalt kliinilisele seisundile. Negatiivse vastuse korral muutub aga nii isolatsiooni taktika kui ka ravi tuginedes laekuvatele või olemasolevatele analüüsitulemustele.
Märtin lisas, et eksootilisemate nakkushaiguste diagnoosimine mõnes teises riigis on üsna tavaline praktika. «Eestis ei ole ratsionaalne hoida kogu maailma infektsioonide diagnoosimiseks vajaminevat aparatuuri ja vahendeid. Näiteks diagnoosime Dengue palavikku ja teisi infektsioonhaigusi praegu läbi Quattromedi Saksamaa laborites. Ebola viiruse diagnoosimine eeldab tegelemist elusa viirusega – selle kasvatamist ja käsitlemist – ning selleks on vaja neljanda ohuastme laborit, mida Eestis ei ole.»
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on Eestil leping Rootsi nakkushaiguste instituudiga kolmanda ja neljanda ohugrupi ehk ohtlike ja eriti ohtlike patogeenide ja mõnede väga harva esinevate haigustekitajate määramiseks. «Meil ei ole tingimusi kolmanda ja neljanda ohugrupi patogeenide määramiseks ja väga harva esinevate haigustekitajate analüüse on niivõrd harva, et ei ole otstarbekas analüüsivõimekust koha peal luua,» märkis ta, lisades, et neljanda ohukategooria laboreid on Euroopas üldse vist ainult seitse.
Martin Kadai selgitusel on neljanda ehk kõige kõrgema ohutustaseme nõue Ebola analüüse teostavate laborite suhtes vajalik ennekõike laboritöötaja tööohutuse tagamiseks ning ka vältimaks võimalust nakkuse levikuks laborist väljapoole.
«Selliseid kõige kõrgemate ohutusnõuetega laboreid Eestis ei ole ning ei ole ka teistes Balti riikides ega ka mitmes muus ELi riigis. Lisaks labori erinõuetele ohutuse kohta tuleb mõista, et erinevate patogeenide tuvastamiseks on vajalik, et laboril oleks ka spetsiifiline metoodika. Vajalikud analüüsimeetodid on vaja soetada ning analüüside kvaliteetseks läbiviimiseks peab olema ka oskusteave ehk pädev laboripersonal. Igapäevaselt aga vajadus neljanda ohutustaseme labori järgi Eestis puudub, sest neljandat ohutustaset nõudvaid analüüse praktiliselt ei teostata. Sellise labori töös hoidmine, seehulgas kõikide vajalike metoodikate soetamine, nende juurutamine ja oskusteabe hoidmine oleks samal ajal äärmiselt kallis. Seetõttu on Eesti lahendanud olukorra, sõlmides vastava lepingu Rootsi nakkushaiguste instituudiga ning samasugust praktikat kasutavad ka mitmed teised ELi riigid.»
Kadai kinnitas, et leping Rootsi nakkushaiguste instituudiga ei ole haigustekitaja spetsiifiline ning hõlmab kõiki eriti ohtlike haigustekitajate laboratoorseid uuringuid.