Mida tasub teada depressioonist?

Foto: PantherMedia / Scanpix

Depressioon on haigusliku raskusega kurvameelsus, mille taustal on muutused närvisüsteemi töös.

Kui sul on rohkem kui kahe nädala jooksul püsinud:

• alanenud meeleolu,
• huvide ja elurõõmu kadumine,
• energia vähenemine,

siis võib olla tegemist depressiooniga.

Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest:

• tunned pidevat väsimust
• puhkus ei taasta jõudu
• oled apaatne
• tööd teha on raske
• magad palju rohkem või vähem kui tavaliselt
• sööd endisega võrreldes väga vähe või väga palju, kõhnud või tüsened
• sage pea- või kõhuvalu
• sagedased haigused
• ei kohtu enam sõpradega, eelistad üksiolemist
• ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuste vastu
• oled vaikne ja tagasitõmbunud
• oled kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv
• pisarad tulevad kergesti
• ei suuda keskenduda
• ei suuda asju meelde jätta
• ei suuda otsustusi vastu võtta
• tarbid rohkem alkoholi või uimasteid
• muutud sõnades või füüsiliselt agressiivseks
• kaotad ohutunde või riskeerid meelega
• kõneled, tegutsed, reageerid aeglasemalt kui varem
• tunned end väärtusetuna
• tulevik tundub lootusetu ja mõttetuna
• soovid surra, sest elamine on liiga raske
• jagad laiali oma asju

Ravimata jäänud depressioon võib viia töölt väljalangemiseni, suhete katkemiseni, alkoholismini, narkomaaniani, toitumishäireteni, kibestumiseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni.

Depressioonil ei ole ühest põhjust. Enamasti on tegemist mitme erineva teguri koosmõjuga.

Depressiooni võivad põhjustada ja alal hoida tugev stress ja lahendamata probleemid, kuid ka organismis toimuvad keemilised ja hormonaalsed protsessid sealhulgas nt rasedus või sünnitus. Haigused, dieet, ravimid ja alkohol võivad häirida organismi keemilist tasakaalu ja põhjustada depressiooni. Kalduvus depressiooniks võib olla ka pärilik. Tähtsam kui haiguse põhjuste väljaselgitamine on haiguse kiire diagnoosimine ja ravi. Hilinenud ravi võtab palju rohkem aega ja on raskem. Pikaleveninud depressioon võib viia püsiva töövõimetuse invaliidistumiseni, sest organismis tekivad pöördumatud muutused.

Põhilisteks ravimeetoditeks on ravimid ja psühhoteraapia.

Ravimeid kirjutatakse välja vastavalt depressiooni raskusastmele. Peamiselt kasutatakse antidepressante, mis enamasti hakkav mõju avaldama 4-6 nädalaga. Depressiooni ravimid ei tee kedagi kunstlikult rõõmsaks ega mõju narkootiliselt, vaid aitavad kaasa normaalse meeleolu ja käitumise taastumisele. Ravi peaks kestma min 4 kuud. Pikaajalise või raske depressiooni puhul kauem.

Ravimikuuri peaks alati toetama ka psühholoogiline nõustamine, et tegeleda ka depressiooni põhjustavate psühholoogiliste teguritega.

Depressioonis võib aidata:

• Räägi lähedastega ausalt oma probleemist ja selgita neile, kuidas nad saaksid sind toetada. Ära tõrju abi või toe pakkumist.
• Otsi abi arstidelt ja psühholoogidelt. Kui vaja, palu, et keegi sind selles aitaks.
• Ka siis, kui sa seda välja ei näita ja tunnistada ei taha, vajad sa mõistvat pereliiget või sõpra. Palu neil olla kannatlik ka siis, kui sa neid vahepeal oma tõredusega eemale lükkad.
• Püüa kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, ülestõusmine, söömine, väikesed ja jõukohased kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega.
• Jälgi, et söök oleks täisväärtuslik.
• Püüa teha asju, mida sa varem nautisid, isegi siis kui sa ei tunne neist praegu rõõmu. Need töötavad sinu heaks vaikselt ja nähtamatult.
• Tee endale selgeks erinevad ravi- ja abivõimalused.
• Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega.

Mida sa ei tohiks teha:

• isoleerida end inimestest
• teha endale etteheiteid, et sa ennast kokku ei võta (sa teeksid seda, kui suudaksid)
• püstitada eesmärke, mida sa vähenenud ressursside tõttu ei suuda täita
• end süüdistada
• end kritiseerida
• pidada sellist käitumist oma halvaks iseloomuks
• mõelda, et sa ei väärigi abi ja paremat elu
• mõelda, et selles olukorras polegi võimalik aidata
• mõelda, et kõigile olekski parem, kui sind ei oleks

Sind võivad aidata:

• sinu lähedased
• psühholoogid
• perearstid
• psühhiaatrid
• perenõustajad
• sotsiaaltöötajad
• eneseabi- või arengurühmad

Koostanud Avitus: www.avitus.ee