Aktiivsusmonitor hoiab tervisehullul silma peal

Polar Loop Foto: Polar Loop

Poest leiab hulga eri hinnaklassis aktiivsusmonitore, mis mõõdavad samme, läbitud vahemaad ja isegi toitumist. Kuid mis kasu neist on?

Inimese tervise ja heaolu parandamiseks mõeldud toodete ja teenuste osas on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne areng. Üha kättesaadavamad on seadmed, mis jälgivad liikumist, une kvaliteeti, toitumist, aga ka näiteks veresuhkrut, keha rasvasisaldust ja muud. Kõik ikka selleks, et inimesed oma tervisele rohkem tähelepanu pööraks. Kahtlemata üllas eesmärk.

Et paremini aru saada, mida aktiivsusmonitorid ja nendega seotud teenused pakuvad, otsustasime Postimehes omal käel ära proovida valiku neist seadmetest. Katsetasime aktiivsusmonitore Polar Loop, Garmin Vivofit, Fitbug Orb, Fitbit Flex ja Prestigio Smart Pedometer. Seadmed laenas Elion.

Me kõik teame, et keskmisel päeval on kasulik teha 10 000 sammu, toituda tervislikult ja juua piisavalt vedelikke. Häda on aga selles, et ise samme kokku lugeda on võimatu. Ja kuna me seda ei tee, siis me ei liigu ka piisavalt. Nii võibki kontoriinimene vabalt liikuda päevas vaid 2000–3000 sammu, mida on ilmselgelt liiga vähe.

Kas on mugav kanda?

Aktiivsusmonitoridel ongi lihtne eesmärk – see väike seade on sul pidevalt küljes ja tänu erinevatele sensoritele jälgib see inimese liikumist 24 tundi ööpäevas. Kogutud andmed sünkroniseeritakse nutitelefoniga või arvutiga, kust need omakorda veebipõhistesse teenustesse levivad. Tulemuseks ongi täpsem pilt sellest, kui palju inimene liigub.

Üldistavalt võibki öelda, et aktiivsusmonitorid on uue põlvkonna sammulugejad, millele on lisatud teatavat funktsionaalsust suuresti läbi nutitelefoni rakenduse ja veebiplatvormi pakutavate võimaluste.

Nii püüavad need hinnata une kvaliteeti ja aidata isegi toitumist jälgida. Eriti viimase puhul tuleb aga tähelepanelik olla – randmel olev võru ei mõõda toitumist. Seda pole mõtet visata prae sisse ja loota, et see saab aru, millega tegemist ning kuipalju kilokaloreid tarbitakse.

Esimene ja vaat et kõige olulisem nüanss, millega inimene aktiivsusmonitori kasutades kokku puutub, on selle kandmismugavus. Kuna seade on mõeldud randmel olema 24 tundi ööpäevas, peab see sinna istuma kui valatud.

Enamik seadmete rihmu on silikooni ja kummi meenutavast pehmest materjalist ning kinnitusmehhanism on üldiselt kahte tüüpi: kas vana hea aukudega kellarihm või lahendus, kus rihm tuleb oma käe järgi parajaks lõigata.

Mõlemad lahendused on piisavalt mugavad. Testitud seadmetest oli kõige mugavam kanda Fitbit Flexi, mis mõjus piisavalt pehmelt ja samas ka diskreetselt. Seda võib kanda väga erineva riietusega, sealhulgas ülikonnaga, kuna jätab tagasihoidliku mulje.

Mugavuse poolest ei jäänud alla ka oluliselt sportlikuma ja futuristlikuma välimusega Polar Loop, millel on sarnaselt Garmin Vivofitiga ekraan, kus kuvatakse näiteks kellaaega. Polar on tuntud kui spordiseadmete valmistaja ja seda käekirja kannab kindlasti ka Loop, kuigi on samas piisavalt stiilne. Kuna ta on aga veidi raskem ja suurem ning jämedama rihmaga, siis öösel ei pruugi see olla nii mugav kui näiteks Fitbit Flex.

Garmin Vivofit ei ole kuigi stiilse disainiga, kuid täidab oma eesmärki siiski hästi. Selle ekraan on praktiliselt alati sisse lülitatud, kuid tulenevalt väga madalast energiatarbimisest tuleb seadmes olevat patareid vahetada vaid kord aastas – teised katsetatud seadmed sellise näitajaga uhkeldada ei saa.

Polar Loopi tuleb üle paari päeva laadida ja selle jaoks on sel oma kaabel ja suhteliselt nõrga magnetiga kinnitus. Laadimine võiks mugavam olla.

Kandmismugavuselt oli kõige kehvem aga Fitbug Orb. Selle rihm on küll samuti pehme, kuid näeb välja suhteliselt kole. Ümar seade surutakse rihma sisse ja tulemuseks on näotu ümar muna peenel rihmal. Ehk just seepärast ongi karbis kaasas ka näiteks tasku külge mõeldud kinnitus.

Välimuse ja kandmismugavuse eest lähevad võidupunktid Fitbit Flexile, teiseks jääb Polar Loop.

Edasi funktsionaalsus. Kuigi põhimõtteliselt on seadmed sarnased, leidub ka teatavaid erinevusi. Näiteks tuletab Garmini seade ekraanil meelde, kui on liiga kaua paigal oldud ja peaks liikuma. Ka Polar annab märku, kui palju päevasest aktiivsusest on tegemata. Seejuures ei ütle see, mitu sammu tuleb teha, vaid pakub ka alternatiivseid tegevusi, näiteks ütleb, palju peaks sörkima või mitu trepiastet astuma. Polar Loop on selgelt sportlikuma suunitlusega.

Kõik seadmed loevad kokku sammud, kuid nende täpsus on erinev. Keskmiselt jääb viga 5–10 protsendi vahele. Sammude lugemise täpsus sõltub palju ka seadistamisel määratud kandja ja tema sammu pikkusest.

Une jälgimisel kasutavad kõik tooteid sama sensorit, mida sammude lugemisel. Seade tuleb panna unerežiimi peale, misjärel jälgib see voodis vähkremist ja teeb järeldused – kui vähkred vähe, on uni järelikult sügav. Testitud seadmetest pakub äratusfunktsiooni ainult Fitbit Flex, mis hakkab määratud kellaajal vaikselt vibreerima.

Tulemusi näitab arvuti

Kuigi nimetatud funktsioon on teiste ees oluline eelis, on ekraani puudumine Flexil teistega võrreldes siiski teatav miinus. Võib vaielda, kas Flexil peaks üldse ekraan olema, kuid Polar Loop ja Garmin Vivofit on kasutatavad ka käekellana.

Võidupunktid Polarile, sest andmed on Vivofitist nägusamalt esitatud. Prestigio seade on aga funktsionaalsuse poolest kõige tagasihoidlikum. Tõsi, sellele vihjab ka nimi Smart Pedomeeter ehk nutikas sammulugeja.

Ja nüüd jõuame oma ülevaates kõige põhilisema juurde – kasutajaliides. Seade ise on mõeldud ainult kandmiseks, tulemuste vaatamine ja analüüsimine käib kas nutitelefonis või arvutis, kasutades selleks veebipõhiseid teenuseid. Kuigi rakendused näevad välja veidi erinevad, on kandev idee neil kõigil sama – esmalt anda edasi peamine info konkreetse päeva kohta ning seejärel vaadata tendentse. Infot saab nii läbitud distantsi, põletatud kalorite kui ka toitumisel omandatud energia kohta.

Toitumise jälgimine ongi kõigi seadmete puhul tegelikult seadmest täiesti sõltumatu – tarbitud toit tuleb sisestada mobiilirakenduse või veebiliidese kaudu käsitsi. Näiteks Garmin ongi otsustanud, et kuna see funktsioon pole seotud tegelikult seadme endaga, siis sünkroniseerib Garmin Connect toitumisalased andmed teenusega MyFitnessPal.com.

See on igati mõistlik, sest kõnealusel teenusel on suurim toiduainete ja roogade andmebaas, mida ka Fitbitiga liita saab. Kuigi suuresti on road ja toiduained pärit Põhja-Ameerika tootjatelt, leidub ka Eesti tootjate andmeid, mida tublid kasutajad on ise lisanud.

Lisaks võib neid muidugi käsitsi sisestada. Kuigi toitumise jälgimine on välja toodud kui üks peamisi funktsioone (on see tervisliku eluviisi puhul ju võtmetähtsusega), siis tegelikult pole see randmel oleva seadmega kuidagi seotud. Polar eristub siin teistest levinud aktiivsusmonitoridest, kuna ei paku toitumisega seonduvat funktsionaalsust.

Võttes paarinädalase katsetamise tulemused kokku, võib öelda, et tegelikult pole väga suurt vahet, millist seadet eelistada. Rolli mängib vaid kandmise mugavus, tehniliselt ja funktsionaalsuselt on seadmed väga sarnased.

Aktiivsusmonitoride puhul on kõige suurem kasutegur hoopis teadmine, et see on sul randmel. Teadmine, et see loeb tehtud sammud kokku, sunnib juba iseenesest rohkem liigutama. Tekib mõneti sportlik soov saavutada iga päev häid tulemusi. Seadme enda, rakenduse või veebiliidese funktsionaalsus on pigem boonus.

Une jälgimisest on aga eelkõige kasu neil, kel mingil põhjusel on sellega probleeme.

Kui aga on soov jälgida sportimist, siis nimetatud seadmed selleks kuigi sobivad ei ole. Väikese erandina ehk Polar, mis pakub võimalust osta pulsivöö, mis töötab koos Polar Loopiga, aga siis ongi tulemuseks juba tõsisem tööriist hobisportlasele.

Garmin Vivofit saab küll iseseisvalt aru, kui oled jooksma hakanud, aga kindlasti ei ole see nii täpne kui näiteks nutitelefonis paiknev rakendus Endomondo. Ükski testitud seadmetest ei peida endas GPSi, mis oluline vahemaade ja kiiruste mõõtmisel.

Sportlastele pakuvad ilmselt huvi pigem paari nädala pärast esitletav Fitbit Surge (mis sisaldab GPSi), samuti paari nädala jooksul esitletavad Microsofti seadmed või tuleval aastal müügile jõudev Apple Watch. Samuti on sportimist jälgivad tooted Adidasel.