/nginx/o/2010/08/05/414086t1h3ac2.jpg)
Isegi hoolsa kreemitamise ja igapäevase päikese käes viibimisega pole võimalik saavutada ühtlast, kogu keha katvat päevitust, selgus Edinburgh’i ülikoolis tehtud ja ajalehes The Telegraph avaldatud uuringust.
Uuring: ideaalne päevitus on müüt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevitades satuvad nahale päikesekiired, mis sisaldavad kaht tüüpi ultraviolettkiirgust: UVA- ja UVB-kiirgust. UVB- kiirgus jõuab vaid naha pindmiste kihtideni (epidermiseni) ning võib põhjustada päikesepõletust. UVA-kiirgus aga jõuab sügavamatesse kihtidesse, dermisesse ning tekitab päevituse.
Kui ultraviolettkiirgus nahale langeb, stimuleerib see naharakke melanotsüüte tootma musta pigmenti melaniini. Melaniin kaitseb nahka päikesekiirte eest, ta funktsioneerib nagu päikesevari. Päevitus polegi oma põhiolemuselt midagi muud kui organismi loomupärane kaitse päikesekiirguse vastu.
«Selle kaitsemehhanismi üks omadus on ka paksendada nahka, et päikesekiirgus naha sügavamaid kihte ei kahjustaks,» selgitas Edinburg’i ülikooli dermatoloogia professor Jonathan Rees. Tema uuringust aga selgus, et kuna nahk tuharatel on loomupäraselt paksem, ei päevitu need nii hästi kui ülejäänud kehaosad.
«Isegi siis, kui päikese käes karussellil pöörelda, pole võimalik perfektselt päevituda,» nentis ta. «Ainus tee selleks on soetada pudel isepäevituva kreemiga ja kreem nahale kanda.»
Rees võrdles oma uuringus, kuidas päevitusid 98 vabatahtliku alaselg ja tuharad võrreldes ülejäänud kehaosadega, kui mitte arvestada naha loomulikku päikese põhjustatud punasust.
«Uuringust selgus, et meie nahk erinevatel kehaosadel on väga erinev, reageerib päikesekiirgusele erinevalt ja vajab ka erinevas koguses päikesekaitsevahendeid kaitsmaks end päikesekiirguse kahjulike mõjude eest,» lisas ta.
Näiteks melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, kuid meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. Üldiselt tekib melanoom keha piirkodnades, kus tavaliselt päikesepõletust kergesti ei teki.
Basalioom ehk basaalrakuline nahavähk aga tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal- kehaosadel, mis on päikesepõletusele vastuvõtlikumad.