/nginx/o/2012/02/17/963548t1hd241.jpg)
Vastsünnitanud Eesti naiste seas läbi viidud küsitluse järgi suureneb naise raseduse ajal koduvägivald, eriti intensiivistub füüsiline vägivald.
Koduvägivald suureneb naise raseduse ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2005.-2006. aastatel läbi viidud küsitlus näitas, et raseduse ajal kannatavad naised endise partneri füüsilise vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all 1,5 korda ja vaimse vägivalla 1,6 korda rohkem kui naised Eestis keskmiselt.
Kodune vägivald mõjub äärmiselt kurnavalt rasedate naiste psüühikale. Elamine pideva koduse vägivalla kartuses on viinud 85-90 protsenti rasedatest pinge ja stressi seisundisse, 83 protsenti kurdab ärrituvuse, 58 protsenti masenduse või depressiooni üle. Ka rahumeelsetes suhetes elavatel rasedatel naistel esineb närvilisust, stressi, ärrituvust, masendust jne, kuid märksa vähem.
Raseduse ajal kogetud vägivald mõjutab ka naise edasisi valikuid: tervelt 42 protsenti naistest, kes on kogenud raseduse ajal vägivalda, ei soovi uuringu järgi rohkem lapsi saada. Vägivalda mittekogenud vastsünnitanud naistest ei soovi rohkem lapsi saada 28 protsenti.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ekspert-projektijuht Helve Kase rääkis, et vägivaldne mees on tavaliselt üsna egotsentriline ja kui lapseootel naine keskendub ühtäkki rohkem endale, jättes mehe senise tähelepanuta, kutsubki see sageli end kõrvalejäetuna tundvas mehes esile vägivaldse käitumise. «Teatud mõttes on see kahjuks loogiline, et raseduse ajal vägivald kasvab,» nentis ta.
Uuringust selgus veel, et vägivaldsed mehed on vähem valmis isarolliks. Ükskõikne või isegi negatiivne suhtumine oma tulevasesse lapsesse on pea kolmandikul vägivaldsetest meestest.
Sel aastal naistearstide ja ämmaemandate seas läbi viidud küsitlusest selgus, et 70 protsendil vastanutest tuleb mõnel korral aastas ette peksmisjälgedega patsiente, 39 protsendil arstidest tuleb mõnel korral aastas ette abikaasa vägistatud patsiente ja 69 protsendil arstidest tuleb mõnel korral aastas ette meestuttava või juhusliku võõra vägistatud patsiente.