Milline toiduõli muutub praadides tervisele ohtlikuks?

Toiduõli. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tuneesias asuva Sfaxi ülikooli teadlased väidavad oma värskes uuringus, et päevalilleseemne-, maisi- ja sojaõli pole praadimiseks nii head kui oliiviõli.

Üks uuringu autoritest Akram Zribi tõi välja, et õlidel on ka erinevad füüsilised, keemilised ja toitainelised omadused, mis muutuvad kuumutamisel, vahendab Medical News Today.

Kuumutamisel tekivad õli koostises uued keemilised ained, millest mõningad võivad koguni mürgised olla või muuta õli pakendile märgitud toitainete väärtusi.

Uuringu eesmärk oli selgitada, milline õli peab kuumutamisele kõige paremini vastu, st on kõige stabiilsem kuumutamisel ja ka uuesti kasutamisel. Seda põhjusel, et paljud inimesed kasutavad oma majapidamises eelmisest toidutegemisest üle jäänud õli ka järgmisel korral, kui midagi tarvis frittida.

Uuringurühm küpsetas kartuleid kolmel erineval moel neljas erinevas – oliivi-, maisi-, soja- ja päevalilleõlis. Kolm küpsetusmeetodit olid – frittimine 160-, 190-kraadises ning praadimine pannil 180-kraadises õlis.

Katse korraldanud teadlased kordasid igat meetodit 10 korda samas õlis – tingimustes, mis võiksid olla tavalises majapidamises. Seejärel rakendati mitmeid erinevaid teaduslikke meetodeid, et tuvastada keemilisi muutusi frittimiseks kasutatavas õlis.

Tulemused näitasid, et praadimiseks on parim rafineeritud oliiviõli, kuna see jääb oma keemiliselt struktuurilt kõige stabiilsemaks võrdluses teiste rafineeritud õlidega. Teadlaste hinnangul oli oliiviõli kõige vastupidavam oksüdatiivsele riknemisele, selle transrasvhapete sisaldus ja protsendid leiti olevat madalaimad 160 kraadi juures.

Kõige suurem õlikvaliteedi halvenemine ilmnes rafineeritud päevalilleõli pannil praadimiseks kasutamisel 180 kraadi juures.