Seadusemuudatus lubaks armastatul teha kallimale ülim kingitus

Arstid eemaldamas organeid siirdamiseks.

FOTO: Reuters / Scanpix

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega peaks elundi siirdamise korraldus Eestis arusaadavamaks ja läbipaistvamaks muutuma, nii näiteks lubatakse hakata elundidoonoriks inimesele, kellega on tugev emotsionaalne side.

«Selle seaduse vastuvõtmine puudutab igat Eesti kodanikku, kes tahaks tulevikus olla doonor, ja inimesi, kes vajavad ainsa elupäästva ravina siirdamist,» rääkis tervise- ja tööminister Urmas Kruuse valitsuse pressikonverentsil.

Üheks olulisemaks muudatuseks on, et Eestis hakatakse esmakordselt pidama ühte elundipõhise siirdamise ootelehte, mis aitab vältida dubleerimist. Elundeid võib siirata vaid neile retsipientidele, kes on ootelehel registreeritud. Ootelehel tohib registreerida Eestis elavaid kodanikke, siin elavaid välismaalasi, kellel on pikaajaline elaniku elamisluba, ja Euroopa Liidu kodanikke, kellel on alaline elamisõigus.

Erandkorras võib ootelehele registreerida ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna või kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku. Seda tingimusel, et ootelehe pidaja saab garantii elundi siirdamise rahastamise kohta ja isiku omakäeliselt allkirjastatud kirjaliku kinnituse, et ta ei ole juba mõnes teises riigis elundi siirdamise ootelehele registreeritud.

Elundeid võib edaspidi siirata ainult piirkondlikus haiglas, millel on vastava elundi siirdamiseks käitlemis- ja tegevusluba. Eestis on nendeks haiglateks Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Praegu võib elundeid siirata iga eriarstiabi osutaja, kellele on seaduse alusel antud eriarstiabi osutamiseks tegevusluba.

Teiseks oluliseks muudatuseks on elusdoonorite ringi laiendamine. See tähendab, et edaspidi võivad elusdoonorid oma elundi annetada ka inimesele, kellega neil on emotsionaalne side. Praegu võib oma elundi annetada vaid sugulasele ja (faktilisele) abikaasale.

«Emotsionaalne side tähendab ühelt poolt kiindumust kahe inimese vahel, teiselt poolt sõprust,» selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask.

Kohustuslik nõustamine

Elusdoonoritele hakkab kohustuslik olema psühholoogiline nõustamine psühholoogi või psühhiaatri juures, et välja selgitada elundi annetamise motiivid ja põhjused. Nõustamise käigus tuvastatakse ka doonori ja retsipiendi vaheline emotsionaalne side.

Vase kinnitusel on selle eesmärgiks potentsiaalse elusdoonori kaitsmine. «Kui psühholoogilise nõustamise käigus selgub, et elundidoonoriks saamine ei ole vabatahtlik või annetamise eest saadakse majanduslikku kasu, siis on välistatud isiku saamine elundi elusdoonoriks,» ütles Vask.

Retsipiendi nõusolek siirdamiseks fikseeritakse aga samamoodi nagu ka praegu - nõusolek peab olema antud kirjalikult, selgelt väljendatult ja kindla siirdamise jaoks.

Eelnõu kohaselt võib isik väljendada oma tahet annetada pärast surma rakud, koed või elundid siirdamiseks, kinnitades seda tervise infosüsteemi kaudu või muul selgelt väljendatud viisil.

Võrreldes kehtiva seadusega on uue eelnõuga täpsustatud, kuidas on võimalik oma tahet avaldada. Selleks on mitmeid võimalusi: terviseinfosüsteemis, kus saab avaldada soovi olla pärast surma rakkude, kudede ja elundite doonor, samuti väljendada oma keeldumist olla rakkude, kudede ja elundite doonor; täita doonorikaart ja kanda seda kaasas või avaldada oma tahet muul kirjalikul viisil; rääkida sellest oma pereliikmetele või lähedastele.

Viimastel aastatel on sedalaadi informatsiooni avaldatud sotsiaalvõrgustikes. Üks selliseid näiteid on 2012. aastal Facebookis korraldatud kampaania, milles kutsuti inimesi üles olema pärast surma elundidoonoriks ning jagama seda infot oma sõprade ja tuttavatega. Kampaania tulemusena kasvas näiteks USAs Californias vastavas registris 800% nende inimeste avalduste hulk, kes soovisid annetada pärast surma elundeid.

Uue eelnõuga täpsustatakse ka rakkude, kudede ja elundite hankimises, käitlemises, siirdamises ning rahastamises osalevate institutsioonide õigusi ja kohustusi. Samuti lubatakse piiratud teovõimega isikust elusdoonorilt eemaldada ainult taastuvaid rakke ja kudesid. Ühtlasi luuakse uue seadusega riigisisesed eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonidega.

Elundi siirdamise süsteemi korrastamisega kaasnevad riigieelarvelised kulud on planeeritud sotsiaalministeeriumi eelarvesse. Seadus jõustub arvatavasti 2015. aasta kevadel.

Populaarne

Tagasi üles