/nginx/o/2011/04/27/566565t1h726b.jpg)
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste kinnitas möödunud reedel Tallinnas toimunud bioeetika seminaril, et vastutuskindlustuse süsteemi loomine on endiselt laual ja kui patsiendikahjusid hakatakse kohtuväliselt hüvitama, tehakse seda mittesüülisel põhimõttel.
«Oleme ühel meelel selles, et vastutuskindlustuse süsteem, mille kaudu oleks võimalik ka Eesti patsientidele tagada patsiendi kahjude kohtuvälise hüvitamise võimalus, tekiks mittesüülisel põhimõttel. See tähendab, et kindlustusjuhtumiks oleks seos tervishoiuteenuse osutamisega, eeldusel, et antud tagajärge oleks olnud võimalik vältida. Kui patsient nõuab hüvitist, väites, et sai tervishoiuteenuse osutamise käigus kahju, siis juhtumit käsitledes ei otsita tervishoiutöötaja süüd, vaid lähtutakse sellest, kas juhtumit oleks olnud võimalik vältida. See põhimõte oleks sarnane Soomes kasutusel oleva süsteemiga,» vahendab meditsiiniuudiste portaal med24.ee Paluste sõnu.
Vastutuskindlustus võib olla vabatahtlik, kohustuslik või sundkindlustus ning ministeeriumis on kaalutud, kas minna kohustusliku või sundkindlustuse teed. Kohustuslik kindlustus on erakindlustussüsteem.
«Oleme pigem kaldumas sundkindlustuse variandi poole. Selline süsteem on kasutusel näiteks Lätis. See tähendab, et luuakse avalik-õiguslik süsteem, mis hüvitab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud kahju, kui seda oleks olnud tõenäoliselt võimalik vältida,» tutvustas Paluste.
Paluste kinnitas, et analüüsiga minnakse edasi, sest lahtiseid otsi on veel palju. Näiteks küsimus, kas luua funktsiooni täitmiseks uus avalik-õiguslik isik või anda ülesanded olemasolevale asutusele.