Toiduallergiat esineb üha rohkem

FOTO: SCANPIX

Lastekliiniku pediaatri Tiia Voori sõnul on toiduallergia esinemissagedus tõusuteel ja üha enam tuleb ette raskeid, haiglaravi vajavaid juhtumeid.

Uuringute järgi arvatakse toiduallergiat põdevaid inimesi olevat üle ühe-kahe, kuid alla kümne protsendi rahvastikust. Euroopas kahtlustab iga 20. Lapsevanem oma lapsel toiduallergiat ja iga kolmandal inimesel on vähemalt korra elus esinenud reaktsiooni mingi toidu suhtes, kirjutab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.

«Toiduallergia risk on suurem lastel, kelle vanematel või õdedel-vendadel on allergiahaigus. Toiduallergiat on leitud ka mõnevõrra enam poistel kui tüdrukutel ning linnalastel sagedamini kui maal kasvanud lastel. Peale nimetatud mõjurite on uuringutes seostatud toiduallergia teket D-vitamiini puudusega, antatsiidide liigkasutamisega, antioksüdantide ja oomega-3-rasvhapete vaese dieediga ning keskkonna mikroorganismide vähesusega,» kirjutab TÜK lastekliiniku pediaater Tiia Voor ajakirjas Perearst.

Voori sõnul võib allergilist reaktsiooni  tekitada üle 170 toiduaine, ometigi on laste puhul peamised toiduallergeenid üle maailma muna ja piim. Kolmas sagedasem allergeen sõltub aga riigist: näiteks Saksamaal ja Jaapanis on selleks nisu, USAs ja Šveitsis maapähkel, Iisraelis seesam.

«Eelmise sajandi viimasel kümnendil tehtud uuringute alusel võis tõdeda, et ka Eestis oli imikute ja väikelaste peamisteks toiduallergeenideks muna ja piim. Tartus on praegu pooleli uurimus «Biotehnoloogiliste meetodite arendus toiduallergeenide seireks», mille tulemusena peaksid selguma Eesti väikelaste toiduallergeenid praegusel ajal,» tutvustab Voor. 

Allergiat põhjustavad toiduained muutuvad tohtri sõnul lapse kasvades. «Nii on imikute ja väikelaste peamised allergeenid muna ja piim, koolilastel aga puuviljad. Muna- ja piimaallergiast n-ö kasvatakse välja enamasti väikelapseeas, harvem paranetakse sellest koolieas. Sama kehtib ka nisu- ja sojaallergia kohta.»

Ülitundlikkus pähklite, kala, koorikloomade ja seesami suhtes kipub aga tema sõnul jääma kogu eluks ning kuumtöötlus nende toiduainete allergeensust oluliselt ei vähenda. Siiski võib 10–20 protsenti pähkliallergiaga lastest hakata kasvades pähkleid taluma.