Terviseamet: vaktsineerige ja te hoolite vähemalt oma lähedastest

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tänasel gripifoorumil tõstatus taas vaktsineerimise teema, asjatundjad toonitasid selle vajadust ja leidsid, et suuresti takistab meid gripi vastu vaktsineerimast asjatu hirm.

Möödunud hooajal oli grippi haigestunuid 50 000, seda on oluliselt vähem kui ülemöödunud aastal, kui haigestunuid oli 90 000. Ehkki grippi haigestumise üldtase oli madal, sattus intensiivravisse koguni 367 inimest ja gripi tõttu suri 22 inimest. Intensiivravisse sattunute arv oli 35 protsenti suurem kui üle-eelmisel aastal.

«Kuigi Eestis võetakse grippi üldiselt kui leebet haigust, siis eelmise aasta statistika näitab, et me ei saa sellesse kuidagi niimoodi suhtuda,» märkis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. «Kui ikka 22 inimest vanuses 28-65+ gripi tõttu sureb ja mitte ükski neist ei ole vaktsineeritud, siis see on probleem,» leidis ta ja kinnitas, et gripi vastu vaktsineerimisest paremat kaitset ei ole.

Üks protsent

Ta tõi näite, et kui Prantsusmaal vaktsineerib end gripi vastu 75 protsenti rahvastikust, Põhjamaades kuni 50 protsenti ning Lätis ja Poolas kuni 10 protsenti, siis Eestis vaktsineerib end gripi vastu ainult üks protsent elanikkonnast.

«Olen käinud gripiteemalistel kohtumistel, kus on kohal olnud erinevad Euroopa Liidu esindajad ja mitte keegi neist pole suutnud uskuda, et meil see protsent niivõrd madal on,» ütles Saluri.

Tema sõnul ei mõelda sellele, et vaktsineerimine ei tähenda ainult enda kaitsmist gripi eest, vaid ka inimeste kaitsmist enda ümber. «Mina ise olen ka end vaktsineerinud ennekõike just sellepärast, et mu tutvusringkonnas on inimesi, kes ei tohi gripiviirust saada. Mina ei taha olla see inimene, kes neile selle viib. Ennast kaitstes kaitsen ma ka inimesi enda ümber,» rääkis ta.

Saluril on tunne, et Eestis kardetakse vaktsiini rohkem kui haigestumist ennast. Ehk on vähese vaktsineerimise taga ka selle hind. «Ent kui mõelda, siis gripivaktsiin maksab kuni kümme eurot. Kui palju raha me aga hiljem ravimite peale kulutame?»

«Meil ei ole harjumust ja meil on hirmud vaktsiini erinevate koostisosade ees. Levinud on ka müüt, et kui ma vaktsineerin, jään veel rohkem haigemaks,» lisas ta.

Samas toonitas Saluri, et vaktsineerida tuleb õigel ajal. «Kui vaktsineerida ajal, mil juba gripivaktsiin ringluses on, siis võib tõesti saada samal ajal ka gripiviiruse, kuid end oktoobris ja novembri alguses vaktsineerides pakub see kindlasti kaitset,» kinnitas ta.

Kõige tõhusam vahend teadlikkuse tõstmiseks oleks tema sõnul see, kui arstid ise vaktsineerimist soovitaksid ja eeskuju näitaksid. «Oluline on ka lihtsus ja mugavus, ehk võiks meil sarnaselt puugibussiga olla ka gripibuss,» arutles ta.

Saluri sõnul võib gripp ootamatult tabada ka täiesti terveid inimesi. Näiteks haigestus grippi üks 40-50aastane mees, firmajuht, täiesti terve ja sportlik inimene. Kõik olid hämmingus. Mees viibis 21 päeva intensriivravis. Igal hommikul helistas tema pere haiglasse ja arstid ei teadnud, mida neile öelda, sest polnud kindel, kas ta on veel õhtul elus. Tema elu õnnestus päästa ainult tänu sellele, et tal ei olnud ühtegi kaasuvat haigust.

Väga oluline on end vaktsineerida just riskirühma kuuluvatel inimestel. «Gripi tõttu surnud inimesed on kuulunud kõik riskirühma. Gripipandeemia ajal suri kolm last, vahepealsetel aastatel suri kaks rasedat naist. Ühe laps õnnestus päästa,» tõi Saluri näite.

Kaks gripijuhtu

Tänavusel gripihooajal on diagnoositud juba kaks gripijuhtu, mõlemad Tartu Ülikooli Kliinikumis. «Grippi on haigestunud veel üksikud, kuid tänavune hooaeg on siiski juba alanud,» kinnitas Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse arst Vivika Adamson.

Eelmisel gripihooajal kinnitati Tartu Ülikooli Kliinikumis laboratoorselt 170 gripijuhtu, peamiselt olid need täiskasvanud, mehi ja naisi võrdselt. «64 protsenti haigestunutest olid üle 65-aastased patsiendid ja neist enamusel olid tõsised kaasuvad haigusseisundid, nagu südame-veresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused ja diabeet,» märkis Adamson. Vaid üksikutel ei olnud üldse kaasuvaid haigusi.

Intensiivravi vajas mullu kliinikumis 19 patsienti. «Raskeid gripijuhte oli eelmisel hooajal kindlasti rohkem kui varasemal aastal,» märkis Adamson. «Meile teadaolevalt ei olnud ükski haigestunust gripi vastu vaktsineeritud,» lisas ta ning kinnitas samuti, et vaktsineerimine on väga oluline. «Vaktsiin on kättesaadav kõigile inimestele, kasutage seda võimalust.»

Adamson soovitas ka haigena kindlasti mitte tööle minna ja vajadusel arsti poole pöörduda.

Terviseameti andmetel pöördus möödunud nädalal arstide poole kokku 3236 inimest, neist 46 protsenti olid lapsed. Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 119 korral, möödunud nädalal laboratoorselt gripiviiruseid ei kinnitatud. Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole. Vanusrühmade järgi haigestuvad enim kuni nelja-aastased lapsed.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis. 

Gripi suhtes riskirühmadesse kuuluvad inimesed:

  • 65 aastased ja vanemad
  • isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti)
  • 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi
  • immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud
  • rasedad naised, kelle raseduse 2 või 3 trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodi
  • hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
  • tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt)
  • isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale

Vaktsineerimine on vastunäidustatud:

  • munavalgu ülitundlikkuse;
  • vaktsiini muude koostisosade ülitundlikkuse;
  • ägeda palavikulise haiguse korral.
Tagasi üles