Gripp võib rasedatele saatuslikuks saada

Rasedatel võib gripp kulgeda raskelt ja põhjustada tõsiseid tüsistusi. Foto: SCANPIX

Raseduse ajal tekivad immuunsüsteemi, südame ja kopsude talitluses ajutised muutused, mistõttu võivad rasedad põdeda grippi raskemal kujul.

Gripp on haigus, mille osa inimesi põeb läbi kergelt ja kiiresti. Rasedatel võib aga gripp kulgeda raskelt ja põhjustada tõsiseid tüsistusi. Grippi haigestumisel on neil suurem tõenäosus sattuda haiglasse ja surra. Gripihaige raseda veel sündimata last ohustavad ka enneaegne sünd ja alakaalulisus.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kinnitusel on vaktsineerimine hooajalise gripi vastu parim rasedusaegne valik emale ja lapsele. Maailmas vaktsineeritakse igal aastal hooajalise gripivaktsiiniga miljoneid rasedaid ning see vaktsiin on osutunud neile ohutuks. Pärast vaktsineerimist kandub ema immuunsus edasi ka lapsele, kaitstes teda esimese kuue elukuu jooksul. Alla kuue kuu vanused imikud on vaktsineerimiseks liiga noored, mistõttu neid ei vaktsineerita.

Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on viimastel aastatel Eestis gripi tõttu surnud kaks rasedat naist, kes olid vaktsineerimata. Temale teadaolevalt õnnestus ühe naise laps päästa. Naine haigestus grippi oma meest põetades.

Vaktsineerimise tavalised kõrvalnähud on süstekoha valulikkus ja punetus. Mõnel inimesel võib tekkida ka peavalu, lihasvalu, palavik, väsimus või iiveldus. Need kõrvalnähud on kerged ja mööduvad kiiresti.

Ka sel juhul, kui olete gripi vastu vaktsineeritud, peaksite kohe pöörduma perearsti või ämmaemanda poole, kui raseduse ajal tekivad järgmised gripile viitavad haigusnähud: palavik, köha, nohu, kurguvalu, peavalu, oksendamine või kõhulahtisus.

Järgmiste haigusnähtude ilmumisel on vajalik kiireloomuline arstiabi:

• hingamisraskus
• valu või surve rinnus või kõhus
• äkiline peapööritus või segasus
• tugev või korduv oksendamine
• loote liigutuste vähenemine või kadumine
• kõrge palavik, mida ei õnnestu ravimitega langetada

Allikas: WHO Euroopa Regionaalbüroo