/nginx/o/2012/06/27/1186366t1h2dd1.jpg)
Töötervishoiuarsti Jaanika Sasssi sõnul on sagedane kopsude kutsehaigus kutseastma Eestis aladiagnoositud.
Kutseastma on Eestis aladiagnoositud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töökeskkonnas on dr Sassi sõnul teada umbes 250 ainet või tööprotsessi, mis põhjustavad hingamisteede obstruktsiooni. Kõrge haigestumisriskiga on eelkõige meditsiiniõed, hooldajad, koristajad, keevitajad, pagarid, maalrid (eriti pritsiga värvimisel) ja juuksurid, vahendab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
Valdkondadest on töötervishoiuarsti hinnangul suurima riskiga trükitööstus, puidu-ja mööblitööstus, elektroonika-ja keemiatööstus, plastmassi-ja kummitööstus, galvaanika, kaevandused, metallide töötlemine, põllumajandus (sh talunikud) ja linnukasvatus.
Sassi sõnul võib kutseastma moodustada 2 kuni 23 protsenti täiskasvanute astmast.
«Kutseastma diagnoositakse tavapäraste astmauuringutega ja tõendatakse seos tööga. Iseloomulik on astmakaebuste teke ja süvenemine tööl olles või öösel pärast tööd ning vaevuste leevenemine töölt eemal olles vabadel päevadel ja puhkuse ajal. Sümptomid tekivad sageli taas tööle naastes. Küllalt tihti kaebused progresseeruvad töönädala jooksul. Kaasneda võivad silmade ärritus ja riniit,» kirjeldas Jaanika Sass.
Kutseastmat ravitakse tohtri sõnul samamoodi nagu tavalist astmat. Iseloomulik on see, et edaspidi tuleb vältida kontakti kutseastmat põhjustanud ainega ja ka teiste võimalike sensibiliseerivate või ärritavate ainetega.
See tähendab muudatusi töökeskkonnas – aine asendamine teisega, lokaalse väljatõmbeventilatsiooni parandamine, isikukaitsevahendite kasutamine jm. Sageli peab patsient aga lõpetama töötamise astmat põhjustanud töökohas.