/nginx/o/2014/10/31/3480353t1hebd9.jpg)
Liiga suur tool, kuhu näpsuke kassiir sisse upub, ja ebamugavalt kõrge abilaud võivad töötervishoiuarst Annika Küüdorfi sõnul põhjustada kassapidajale tervisehädasid.
Millised tervisehädad ohustavad kassapidajaid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järve Selveris käinud töötervishoiuarsti Annika Küüdorfi hinnangul on töötingimused kaupluses üldiselt head, kuid teenindajate tervise huvides saaks veel nii mõndagi ära teha.
Oma tööst annab arstile ülevaate kuu aega Järve Selveris olnud kassiir Laura Mändel, kes räägib muuhulgas oma tööharjumustest ja sagedamini tehtavatest liigutustest. Teenindusvaldkonnas neli aastat tegutsenud naisele meeldib ülekõige olla kassas. See aga tähendab pikkade tööpäevade jooksul vähest liikumist.
Üldiselt on Mändel töökorraldusega rahul. «Uued suured ekraanid on palju mugavamad kui eelmised. Liikuda saan ka, kui viin näiteks klientide poolt kassasse jäetud asjad tagasi müügisaali,» ütleb ta.
Samuti on Selveris kord, mis pakub kaks päeva järjest tööl olevatele teenindajatele vaheldust. Nimelt saavad nad pooli vahetada, nii et ei peaks vaid ühele poole vaatama ja üks käsi liialt ära ei väsiks. Selveri töötajad saavad ka kord nädalas tasuta ujumas käia.
Küüdorf toob positiivsena välja hea valguslahenduse ning selle, et teenindaja ei pea asju kaalule tõstma ega ise suitsude järele haarama. «Mida vähem korduvaid ühetaolisi ning rinnast kõrgemal liigutusi teha, seda parem,» põhjendab ta, lisades, et ka laua all olev jalatugi on hea, sest aitab jalgadel puhata.
Töötervishoiuarstile jäi siiski silma kassiiri vale istumisasend. Nimelt ei toetu kassiir istudes seljatoele ja samas tunnistab, et mõnel õhtul on tal selg ja õlad kanged.
/nginx/o/2014/10/31/3480359t1ha4ff.jpg)
/nginx/o/2014/10/31/3480357t1hf852.jpg)
Arst leiab, et tool on liiga suur, «tüdruk lausa upub sellesse». Ehkki see on reguleeritav, ei saa seljatuge piisavalt liigutada ega kõrgemale tõsta. Seega soovitab ta kauplusel soetada pehmed seljatoe padjad, mis tagavad parema toetuse. Istuma peaks tema sõnul mõnusalt vastu seljatuge, et õlavööde oleks lõdvestunud.
Samuti märgib ta, et kassiir teeb palju liigutusi rinnakõrgusest kõrgemal. Kuvari klaviatuur asub suhteliselt kõrgel ning ka kliendilaud, kuhu klient oma kaardi või raha asetab, on hetkel kõrge, kui klienditeenindaja istub. Kuna tooli enam kõrgemale tõsta ei saa, soovitab ta Mändelil teenindada näiteks 50 klienti istudes ja 50 seistes. Nii on õlavöötme ülekoormus ja lihaspinged välditavad.
Küüdorfi juures tervisekontrollides käib palju müüjaid ja kaubandustöötajaid, kes kurdavad alaselja- ja õlavöötmevalude ning käte surisemise üle. «Alaseljavalu võib peale tööle asumist juba nädalaga tulla,» lausub arst, kelle sõnul sõltub kõik inimesest ja töö intensiivsusest ning sellest, kas seisva töö puhul saab töötaja pauside ajal istuda.
Arsti sõnul teeb Mändel ka liigselt kummardavaid liigutusi, kuna kassa töökohal olev abilaud, millel on rahakontrollimise masin, kilekotid ja palju muud, on liiga madalal. Kassas seismise ajal on küürutamist veelgi rohkem. Mändel nõustub.
Küüdorf soovitab võimalusel abilaua tasapinda tõsta. «Töötajal peaks kõik käepärast olema, sest kui päevas tuleb teenindada 500 klienti, võib liiga palju küürutamist halvendada tervist selja lihas-liigessüsteemi osas.»
Üheks selle ametikoha probleemiks on ka jalgade veenilaiendid, mille vältimiseks tuleb piisavalt liikuda. Liikumine on vajalik, et parandada jalgade verevarustust ja verevoolu veenides. Kuna kassiir töötab palju ka kuvariga, siis on soovitav teha 5-7 minutilisi pause, mil töötaja liiguks töökohalt ära. Teine võimalus on kassiiril iga kahe-kolme tunni tagant müügisaalis tegevust leida.
Küüdorf rõhutab, et puhkepauside ajal tuleb ka võimelda. Ehkki Selveri puhkeruumis on lamamistoolid, soovitab ta lisaks soetada massaažipadja või -tooli.
Tema ettepanekuid kuulanud Järve Selveri klienditeenindusjuht Anneli Juhkam on nõus, et kassas olevat abilauda võiks tõsta ning ta kaalub ka seljatoe patjade soetamist.
Viimaks märgib Küüdorf, et müratase vastab normile, see on umbes 70 detsibelli, mis on kauplustes lubatud. «Muidugi, kui see häirima hakkab ja stressi tekitab, aitab väikeste puhkepauside tegemine müravabas ruumis,» ütleb ta. Mändel lisab, et talle väga meeldib siseraadio muusikavalik. «Hea rahulik, ei pane pead valutama, samas hoiab tuju üleval ja motiveerib tööd tegema,» kiidab ta.
Tööinspektsiooni mullusest töökeskkonna ülevaatest selgub, et suurim oht tööga seotud tervisekahjustuseks on kaubanduses, metallitööstuses, ehituses ja põllumajanduses töötavatel inimestel. Suurimat kahju tekitavateks ohuteguriteks on korduvad ühetaolised liigutused ja vale tööasend, mida sageli ei märgata ja mistõttu ei osata neid ka vältida. Valutavat selga või kaela seostatakse pigem vanuse kui töötingimustega.
Oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel keskenduti tänavu tööandjatele. Tegevust toetati ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».