/nginx/o/2012/01/31/935402t1hcc92.jpg)
Ajuteadlased on kindlaks teinud, miks sügelus pärast kratsimist niivõrd kergelt tagasi tuleb – seljaajus valu leevendamiseks vabastatav serotoniin mõjutab ka sügelustunde taga olevaid närvirakke.
Miks kratsimine sügeluse puhul ei aita?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Neuron ilmunud uuringus tegi Washingtoni ülikolis töötav Zhou-Feng Chen katseid hiirtega, kelle genoomi oli muudetud sellisel viisil, et nende rakud serotoniini üleüldse toota ei suutnud, vahendab ERRi teadusportaal.
Kui mutanthiirte nahka tavaliselt sügelust tekitavat ühendit süstiti, ei reageerinud nad sellele mitte kuidagi, ent kui piirkonda süstlaga ka serotiini viidi, hakkasid nad end koheselt kratsima.
Töö andis Cheni töörühmale vihje, et sobivate keemiliste ühendite abil on võimalik takistada sügelussignaali seljaajju jõudmist. GRPR närvirakkude 5HT1A retseptorite blokeerimisega oligi võimalik näriliste sügelustunnet vähendada.