/nginx/o/2010/08/09/415514t1h062b.jpg)
Mida rohkem kogeb laps imikueas ema armastust, hoolitsust ja tähelepanu, seda vähem ärevust, viha- ja ahistustunnet kogeb ta täiskasvanuna, selgus Duke’i Ülikoolis tehtud ja ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health avaldatud uuringust.
Mida rohkem emaarmastust, seda õnnelikumaks kasvab laps
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaajalises uuringus vaadeldi 482 lapse tervisenäitajaid ja mõõdeti nende emotsionaalset stressi Laste vanus ulatus 8 elukuust 34 aastani. Uuringu tulemustest selgus,et ema-armastusel oli äärmiselt tugev ja pikaajaline mõju nii lapse vaimsele tervisele kui ka sotsiaalsete oskuste arengule.
Uuringus osalenud laste emadest näitas kümme protsenti vanematest oma lapse suhtes üles väga vähe vanemlikku kiindumust. 85 protsenti käitus nn. normaalsete emadena ja umbes kuus protsenti emadest osutas lapsele äärmiselt suurt vanemlikku poolehoidu.
Aastakümneid hiljem vahepeal täiskasvanuks saanud katsealuste stressi spetsiaalse küsimustiku abil analüüsides selgus, et mida rohkem olid emad lastele vastsündinu- ja imikueas õrnust ja armastust osutanud, seda õnnelikumad ja eluga toimetulevamad inimesed neist täiskasvanueas olid saanud. Kõige vähem rahutust ja ärevust, agressiivsust ja üldist ahistust olid kogenud just need täiskasvanud, kelle suhtes emad imikueas kõige rohkem õrnust ja hoolitsust olid avaldanud.
Seevastu nende kümne protsendi oma laste suhtes kõige vähem vanemlikku tähelepanu osutanud vanemate lapsed kogesid ahistust ja agressiivsust kõige rohkem, mis annab tunnistust emotsionaalsest tasakaalutusest ja ebakindlusest.
Emalik kiindumus soodustab kiindumussuhete moodustamist, mis omakorda aitab kaasa lapse sotsiaalsete oskuste arengule, nendivad uurijad.