Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lastehaigla pakub vanematele uusi mugavusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Tallinna lastehaigla.
Tallinna lastehaigla. Foto: Priit Simson / Postimees

Täna avab Tallinna lastehaigla anestesioloogia-intensiivraviosakond uksed pärast pool suve ja sügist kestnud renoveerimiskuuri.

«Ehitus 5 ECO on osakonna üle andnud, haigete ravi uuel pinnal saab võimalikuks pärast uue aparatuuri seadistamist,» ütles Tallinna lastehaigla juhatuse esimees doktor Katrin Luts.

«Ruumi on saadud juurde osakonna vaheseinte õgvendamisega, verekabineti kahe endise ruumi ning kipsitoa arvelt. Need paigutati ümber teistele pindadele. Lisandunud ruumi arvel suurendati kahe isolaatori pinda ning saadi ruum vastsündinute toidu käitlemiseks, paranesid tingimused lastevanemate viibimiseks osakonnas, samuti personali olmetingimused. Avarust ja valgusküllasust lisavad klaasuksed ja vaheseinaaknad – ühest palatist näeb teistesse. Koos ruumide renoveerimisega uuendati märkimisväärne osa aparatuurist. Suur osa sellest paigutatakse konsoolide abil lakke, millega säästetakse põrandapinda,» rääkis ta.

«Uue osakonna kavandamisel on mõeldud eelkõige patsiendi ja tema perekonna mugavusele ja heaolule. Nüüdsest on vanematel võimalik piiramatult kohal olla. Meil on tingimused, et luua neile privaatne ja turvaline keskkond intensiivraviosakonnas, kus lapse seisund on pidevalt monitooritud,» rääkisid osakonna juhataja Mari-Liis Ilmoja ning õendusjuht Birgit Kiilaspää.

Avamispäevaks pannakse üles ka kokku 120 000 eurot maksnud kolm teise põlvkonna NAVA funktsiooniga hingamisaparaati, mille kinkis Tallinna lastehaigla toetusfond. «NAVA ventilatsioon tähendab, et õhku lihtsalt ei puhuta, vaid aparaat registreerib lapse ajust tuleva hingamistahte, toetades seejärel hingamist. Sellega säästetakse ja kaitstakse sügavalt enneaegsete vastsündinute hapraid ebaküpseid kopse,» selgitas toetusfondi juhataja Inna Kramer.

Ehitus algas 7. juulil ning ümberehitus osutus plaanitust mahukamaks. Maha tuli lõhkuda vana põrand ning asendada osaliselt kanalisatsioonitorustik. Probleeme oli kommunikatsioonide mahutamisega nõukogudeaegse kõrgusstandardiga ruumidesse.

Tagasi üles