Keeleneedi kandmine võib hambad jäädavalt rikkuda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleneedi kandmine võib põhjustada jäädavaid hambakahjustusi.
Keeleneedi kandmine võib põhjustada jäädavaid hambakahjustusi. Foto: SCANPIX

Keeleneedi kandmine lõhub hambaid ja võib põhjustada kulumiskahjustusi, näiteks igemete taandumist, selgus Buffalo ülikoolis tehtud ja ajakirjas The Journal of Clinical Orthodontics avaldatud uuringust.

Keeleneedi paigaldamine on hetkel noorte seas väga populaarne, kuid see võib põhjustada ebameeldivaid tagajärgi terveks eluks. Buffalo ülikooli hambaraviteaduskonna kõige markantsemaks näiteks on 26-aastane naispatsient, kel tekkis diasteem ehk ülemiste esihammaste vahe pelgalt seitsme aasta pikkusest keeleneedi kandmisest. Diasteemi ravi täsikasvanueas on aga vägagi kulukas. Kui lapseeas piisab tavaliselt huulekida vabastamisest, mis on reeglina diasteemi põhjustajaks, siis vanemas eas on ravimeetoditeks kas ortodontiline ravi (breketid) või proteesimine- hammastele kroonide paigaldamine.

Buffalo ülikooli hambaraviteaduskonnas tehtud uuringust ilmnes, et vahet neiu ülemiste keskmiste lõikehammaste vahel enne keele augustamist ei olnud. Arstid usuvad, et diasteem tekkis keeleneedi igapäevasest surumisest vastu hambaid seitsme aasta jooksul.

«Üks hambaravi põhilisi tõekspidamisi on, et igasugune pidevalt hammastele rõhuv võõrkeha suus liigutab aja jooksul hambaid,» ütles Buffalo ülikooli hambaraviteaduskonna ortodontia abiprofessor Swansan Tabbaa.

«Olen näinud patsiente, kel hambad on murdunud, et nad on pidevalt hõõrunud keeleneeti suus vastu hambaid,» ütles ta. «Hammas võib murduda ka puhtjuhuslikult, kui keeleneet näiteks toitu mäludes puutub vastu hambaid,» lisas Pittsburghi ülikooli keskhaigla laste hambaravi peaarst Brian Martin.

Lisaks diasteemile võivad keeleneedid põhjustada põletikke, väljaravimata põletik aga tekitab kõnelemis-, hingamis- ja neelamisraskusi ning keeleneedi omanik võib lõpuks vajada haiglaravi. Veelgi sagedamini aga võib keeleneedi augu ümber tekkida spetsiifiline poorne armkude ehk liigliha, mida saab eemaldada vaid kirurgiliselt.

Ehkki keelde tehtud auk kasvab suhteliselt kiiresti kinni, kui neeti ei kasutata,  ei soovita hambaarstid keeleneete paigaldada, sest tänu keeleneedile muutuvad inimese mälumisliigutused kehvemaks, mis võib omakorda põhjustada hambumusprobleeme. Keeleneet on väga kõvast materjalist ja puutudes alatasa kokku hammastega, lagundab hammastelt kaitsvat emailikihti. Keeleneedi kinnituskoha vahele võivad koguneda bakterid, tekitades raskekujulisi põletikke.

Kui inimene siiski iga hinna eest soovib keeleneeti paigaldada, tuleks see lasta panna korralikus asutuses, mille töötaja tunneb keele anatoomiat ning kes augu tegemisel järgib hügieeninõudeid. Mida odavamat teenust pakutakse, seda rohkem tasub töö korrektsuses kahelda.

Mitte mingil juhul ei tohiks endale külge harjutada halba kommet ehtega mängida: pidev ehtega kõlksutamine tekitab hammastesse tasapisi mikropraod ning sunnib igemepiiri taanduma, mille tagajärjeks võib olla hammaste kaotus.

.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles