/nginx/o/2010/08/10/415729t1h9317.jpg)
Lapsepõlves alatoitumuse all kannatanud inimestel on täiskasvanueas tavapärasest rohkem terviseprobleeme, selgus Kanadas läbiviidud ja ajakirjas Archives of Pediatrics & Adolescent Medicine avaldatud uuringust. Selline seos pole uurijate vältel seletatav pelgalt perede vaesusega.
Uurijate väitel on laste alatoitumus seotud ka ebakindlate perekondlike oludega, millest johtuv stress ja muud emotsionaalsed probleemid põhjustavad samuti tervisehädasid täiskasvanueas.
Pikaajalises, kümme aastat kestnud uuringus olid vaatluse all 5809 last, kes uuringu alguses olid 10-15-aastased ja 3333 noorukit vanuses 16-21eluaastat.
Uuringu käigus koges 3,3 protsenti lastest ja 3,9 protsenti noorukitest nälga mõni kord, 1,1 protsenti lastest ja 1,4 protsenti noorukitest aga oli pidevas alatoitumuses, sest peredel polnud piisavalt ei toitu ega raha selle hankimiseks.
Igal kolmandal lapsepõlves pidevalt nälga kogenud lapsel tekkisid täiskasvanueas terviseprobleemid. Nõrga tervisega inimesi oli selles rühmas tunduvalt enam, sest vaid igal seitsmendal lapsepõlves normaalses toitumuses olnud inimesel esines täiskasvanuna probleeme tervisega. Igal teisel noorukieas nälga kogenud inimesel hakkas tervis täiskasvanueas jukerdama, normaalse noorukipõlvega inimestel esines terviseprobleeme igal kolmandal.
Isegi siis, kui uurijad võtsid arvesse ka muud laste ja noorukite tervisenäitajad ja perede sissetulekud, ilmnes tihe seos alatoitumuse ja täiskasvanuea terviseprobleemide vahel. Alatoidetud noorukitel esines tavapärasest sagedamini ka kroonilisi tervisehädasid ja astmat.
Eesti Lastekaitse Liidu presidendi Katrin Saksa andmetel elas 2007. aastal Eestis 43 200 last suhtelises vaesuses. Allpool vaesuspiiri elas 17 protsenti lastest – iga kuues. «Nüüd aga ilmselt juba iga viies ja neid tuleb iga päev juurde. Ega me tegelikult ju ei teagi, kui palju täpselt, sest värsket statistikat pole,» nentis ta.
Eestil pole oma kriisipaketti nagu teistes ELi riikides, kus on välja toodud ka eraldi meetmed just toimetulekuraskustes peredele. «Nii ongi meil aastal 2010, mis on kuulutatud Euroopas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks, praktiliselt ainuke vaesuse vastu võitlemise meede toimetulekutoetus, mille saajate arv kasvab kuust kuusse.»
Sotsiaaltöötajate hinnangul nüüd juba peamiselt nende arvel, kes on töötuskindlustussüsteemist välja langenud. Lastega peresid on neist hinnanguliselt kolmandik.
Eesti sotsiaal-majandusseisust lähtuv vaesuspiir töötati välja projekti «Vaesuse leevendamine Eestis» raames 1998. aastal. Arvesse võeti miinimumtoidukorvi maksumust, empiiriliselt määratletud eluasemekulutusi ning hädavajalikke rõiva-, haridus- ja transpordikulutusi.
«Vaesusel on Eestis eelkõige üksikema nägu ning vaesuspiiri järgi peaks see üksikema siis suutma iseennast toita ja katta 33 krooni ja last 27 krooni eest päevas. Toimetulekutoetuse piiri tõstmine ning arvestamise korra muutmine on hädavajalik,» nentis Saks.