Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/27/505829t1h7d2a.jpg)
Inimese kehas elab tohutu hulk baktereid, ent evolutsiooni käigus on meie mikrofloora mitmekesisus kõvasti kahanenud – inimese soolestikus elab palju vähem bakteriliike kui inimahvidel. See arengusuund tundub heaoluühiskonnas veelgi kiirenevat ja võib hakata mõjutama inimeste tervist.
Yale´i ülikooli teadlase Andrew Moelleri juhitud rahvusvaheline uurimisrühm analüüsis vabas looduses elutsevate šimpansite, kääbusšimpansite ehk bonobote ja gorillade roojaproove ja eraldas sealt bakteritele iseloomuliku pärilikkusaine. Inimahvide mikroobikooslusi võrreldi maailma eri piirkondades elavate inimeste soolebakteritega, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Selgus, et inimeste soolebakterite kooslused on liigivaesemad kui inimahvide omad. Mida mugavamat elu inimene elab, seda vähem elutseb tema kõhus mikroobiliike. Moelleri sõnul on inimlaste mikrofloora evolutsiooni käigus pärast ühisest eellasest lahknemist aeglaselt muutunud. Üheks võimalikuks põhjuseks on erinev toit.