Väike naps raseduse ajal võib lapselt tervise röövida

Raseduse ajal alkoholi tarvitada ja suitsetada tähendab seada tõsisesse ohtu lapse tervis. Foto: AGE/Scanpix

Teadlased kogu maailmas on püüdnud leida vastust küsimusele, kas raseduse ajal alkoholi tarvitamine kahjustab loodet või mitte.

«Sageli arvatakse, et väike kogus alkoholi ei tee midagi halba,» tõdes Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann, kelle sõnul jõutakse siiski teaduses üha enam järeldusele, et lootele võivad ohtlikud olla isegi väikesed alkoholikogused.

Alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas ajus väärarenguid ja kahjustada kesknärvisüsteemi.

USAs Lõuna-Florida ülikoolis töötav molekulaar- ja rakubioloogia professor dr Kersti K. Linask on oma uurimistöödes teinud katseid hiireembrüotega ning leidnud, et loote arenguhäired tekivad juba 16.–19. päeval pärast viljastumist. «Sageli naised ei teagi siis veel oma rasedusest, kuna üldiselt selgub see alles 5.–6. nädalal,» nentis ta.

Juba kolmandal nädalal kujuneb lootel tuksuv süda ja vereringe, mistõttu võib pöördumatu kahju olla juba tehtud. Paljud südamekahjustusega looted ei jää dr Linaski sõnul tõenäoliselt elama või on suur risk sünnitada südamerikkega laps. Kuna alkohol läbib platsentat, siis mõjutab alkohol loodet kogu raseduse vältel.

Kõige traagilisemaks alkoholiga seonduvaks kahjuks peabki Beekmann alkoholi põhjustatud sünnidefekte (FASD).

FASDi raskeim väljendus on fetaalne alkoholisündroom (FAS), mille avastasid USA arstid aastal 1973. FASiga inimese tunneb sageli ära juba välimuse järgi: tal on väikesed silmaavad, lamedad ülahuule kurrud, kitsas ülahuul, väike pea ja kasvupeetus. Kõige hullem on aga kesknärvisüsteemi kahjustus, mis tähendab, et hilisemas elus võivad ilmneda väga madal IQ, käitumishäired ning õpiraskused.

Hoiatusmärgid pudelile

Uuringute põhjal esineb FASD ühel lapsel iga saja elussünni kohta. Riikides, kus alkoholi tarvitamine on fertiilses eas naiste seas tavaline, võib sündroomi esineda veelgi sagedamini. FASi arvatakse aga ilmnevat umbes ühel kuni kolmel lapsel tuhande elussünni kohta. Kuna Eestis põhjalikud uuringud ja diagnostikakliinikud puuduvad, võib vaid oletada, et kui meil sünnib aastas keskmiselt 15 000 last, võib neist vähemalt 15–45 olla FASi- ja 150 FASD-diagnoosiga.

«Eestis on ettekujutus, et see ei ole väga meie probleem. Samas ei ole see sugugi kooskõlas sellega, mida maailma teadus kinnitab ja leiab,» nentis Beekmann. «Meil juuakse palju, sh naisterahvad, ning rasedus on sageli planeerimata. Seega on üsna kindel, et meilgi on sajad inimesed ühel või teisel määral rasedusaegse alkoholitarvitamise tõttu kannatanud,» tõdes ta.

Eestis viitab fetaalsele alkoholisündroomile vaid iga-aastane Tervise Arengu Instituudi ja konjunktuuriinstituudi alkoholi aastaraamat. Sealt nähtub, et 2012. aastal diagnoositi ainult viis, 2011. aastal aga kaheksa FASi juhtu.

Mitmes riigis tegeletakse FASi diagnoosimisega süstemaatiliselt. Loodud on vastavad kliinikud, kus diagnoosimisel on abiks korraga hulk spetsialiste. «See on omamoodi väga suur unistus, et meiegi saaksime sellise kliiniku, kuid ma ei näe, et see saaks toimuda ilma riigi otsuse ja rahastuseta,» tõdes Beekmann.

Eesti Karskusliit on seadnud sihi, et alkohoolsed joogid saaksid hoiatusmärgid või -tekstid, mis teavitaks alkoholi teratogeensest mõjust. See oleks Beekmanni kinnitusel tähtis samm ühiskondliku teadlikkuse suurendamisel, ent peamine siht FASi diagnoosimisel oleks siiski vastava mobiilse kliiniku rajamine.

Diagnoosimine on oluline

Hiljuti Eestit väisanud dr Susan Astley, kes on Washingtoni ülikoolis nende küsimustega tegelenud juba üle 30 aasta, on aidanud selliseid kliinikuid rajada ka Ida-Euroopa riikides. Ta oleks valmis ka Eestit selles aitama ja nõustama.

Beekmanni hinnangul piisaks, kui meil rajatavas kliinikus oleks neljast eksperdist koosnev meeskond, kes töötab näiteks kaks päeva kuus. «Eesmärgiks oleks FASiga lapsi otsida sihipäraselt, selle asemel, et nende otsa üsna juhuslikult komistada,» märkis ta.

Diagnoosimine on oluline, et lapsed saaksid vajalikku abi, vastasel juhul võidakse neid ühiskonnas vääriti mõista – neid peetakse halbadeks ja distsiplineerimata lasteks, kuigi nad ei ole selles ise süüdi.

Astley tõi näite, et FASi-diagnoosiga laps ei mõista isegi nii lihtsat käsku nagu oma toa koristamine. «Vanemaid, kes on lapse diagnoosist teadlikud, õpetatakse sellega kohanema, selgitatakse, mida laps suudab teha ja mida mitte,» rääkis ta.

Nii mõnestki teadusuuringust on selgunud, et FASi asemel pannakse lapsele diagnoosiks hüperaktiivsuse häire (ADHD). «Meie koolid on ju täis käitumisprobleemidega lapsi, kellel võivad olla alkoholist põhjustatud sünnidefektid. Koolisüsteemis nähakse neid probleemsete lastena, kuid tegelikult on neil probleem, mida nad ise ei kontrolli,» selgitas Beekmann.

Õige diagnoosita ja probleemi mõistmata ei saa tema kinnitusel FAS-lapsed seda abi, mida vajavad. «Ilmselt on nad erikoolides või -klassides, neile on tõenäoliselt pandud mingi diagnoos.»

Diagnoosi panekul tuleb aga mängu ka eetiline probleem – sageli arvatakse, et see stigmatiseerib perekonda. Beekmann toonitas, et see on selgelt vale lähenemine.

«Diagnoos aitab inimesel paremini hakkama saada. Need, kes on saanud õige diagnoosi, keda toetatakse ja mõistetakse, elavad tihti õnnelikku ja täisväärtuslikku elu,» lausus ta.

Ekspertide kinnitusel on täielik hoidumine alkoholist raseduse ajal ainus ohutu variant. Mullu USAs SAMSHA uimastite tarvitamise ennetuskeskuse  uuringust selgus, et umbes 18 protsenti naistest tarvitab raseduse esimesel kolmandikul alkoholi ning ligi seitse protsenti rasedaist on osalenud esimesel rasedustrimestril joomapidudel. Iirimaa Corki ülikooli mullusest uuringust nähtus, et seal tarvitab raseduse ajal alkoholi koguni 80 protsenti naistest.

Oma uurimustes on dr Linask jõudnud järeldusele, et alkoholi tekitatud kahjustusi võib aidata vältida foolhappe manustamine. «Foolhape võiks olla osa vitamiinidest juba raseduse algusest peale,» leidis dr Linask, kes toonitas siiski, et raseduse ajal pole soovitatav tilkagi alkoholi juua.

Artiklis on kasutatud konverentsi «Alkoholi põhjustatud sünnikahjustuste ennetamine» materjale.

Mis on FAS ja FASD?

•    Fetal Alcohol Syndrome (FAS) ehk fetaalne alkoholisündroom – kogum füüsilistest ja vaimsetest sünnidefektidest, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele. FASi diagnoosimise kriteeriumideks on välised tunnused näos – lapse väike pea ja silmad, omapärane silmade lõige, madal laup, õhuke ülahuul, lamedad ülahuule kurrud, madalal asetsevad kõrvad jne –, sünnieelne või -järgne kasvupeetus ning kesknärvisüsteemi kahjustus.

•    Fetal Alcohol Spectrum Disorder (FASD) ehk alkoholist põhjustatud sünnidefektid – üldtermin vigastuste kohta, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele.

•    FASD korral võivad lapsel esineda vaid üksikud FASi nähud. Alkoholist põhjustatud sünnidefektid on pöördumatud ja kestavad eluaja. Kohase abi korral võivad inimesed FASDga kasvada ja areneda suhteliselt hästi, kuid inimene võib vajada ka eluaegset erihoolt. FASD alla kuuluvad FAS (fetaalne alkoholisündroom), pFAS (osaline FAS), ARND (alcohol-related neurodevelopmental disorder), FAE (fetal alcohol effects) jne. Nendest saab ametlikult diagnoosida vaid FASi, mis on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni nimekirjas.

Allikas: Ave.ee