Iga kümnenda beebi pideva seletamatu nutu põhjus: voolmed

Tallinnas on iive positiivne.

FOTO: SCANPIX

Kui lastearst tunnistab beebi läbivaatusel lapse täiesti terveks, kuid laps sellest hoolimata nutab ööpäevas üle kolme tunni ja seda enam kui kolmel päeval rohkem kui kolme nädala jooksul, on beebi nutu põhjus koolikud ehk voolmed.

Voolmeid peetakse kõige sagedamini valudeks, mida põhjustavad lapse kõhus tekkivad gaasid. Tihti on ka põhjuseks liiga kärarikas ümbruskond. Koolikutes laps ei suuda end ümbritsevast keskkonnast ja helidest välja lülitada.
Samas võib mõni kogu perekonda häiriv stressitekitaja mõjutada ka imiku tervist. Laps võib nutta pingete leevendamiseks ja otsida lohutust lutipudelit või ema rinda imedes, ülesöömine aga halvendab seedeprobleeme veelgi.

Uuringute põhjal esineb voolmeid nii poistel kui tüdrukutel, esiklapsel niisama suure tõenäosusega kui pere järgmistel lastel.

Voolmete täpne põhjus pole selge, kuid neid seostatakse sageli beebi seede-elundkonna tegevuse aeglase arenguga, samuti beebi närvisüsteemi arengu aegluse, beebile sobimatu toitmisrežiimi, toiduallergiatega, selgitas meditsiiniportaal Tohtori.fi

Koolikuid ehk voolmeid esineb 10-30 protsendil lastest nende esimesel kahel elukuul. Koolikud algavad enamasti beebi teisel-kolmandal elunädalal ja kõige rohkem nutavad nad umbes kahe kuu vanustena. Enamasti läheb kolme kuu vanusteks saanud beebidel tasapisi koolikuvalu üle. Kui aga seletamatu pidev nutt jätkub ka peale kuuendat elukuud, tuleb beebi tingimata viia arsti juurde, sest siis ei ole nutu põhjuseks enam voolmed.

Kõik beebid nutavad aeg-ajalt ja see on täiesti normaalne, nutu põhjuseks on kas nälja- või  väsimustunne, märjaks saanud mähe või soov saada sülle võetud. Koolikutest tingitud nutt on aga erinev, sest seda ei leevenda ei mähkmete vahetus, lapse hellitamine ega sülle võtmine. Laps ei rahune ning nutuhoog võib kesta tunde. Lapse keha on pinges, selg kaardus, ta vehib käte ja jalgadega. Tihti liituvad nutuga ka gaasivalud, sest laps neelab nutuhoo ajal ka õhku alla.

Pidevalt nutva beebi vanemad peaksid kindlasti lastearstiga nõu pidama, sest nutuhoogude põhjuseks võivad olla ka näiteks keskkõrvapõletik või piimast tingitud seedehädad.

Kuidas leevendada koolikutest tingitud nutuhooge

Nuttev laps vajab lähedust ja lohutust, olgu siis nutu põhjuseks koolikud või miski muu. Kõik välised ärritajad tuleks viia miinimumini ning lapsele sisse seada korrapärane päevarutiin. Paljud voolmete all kannatavate laste vanemad on märganud, et laps rahuneb ja isegi suigatab tasase autosõidu ajal.
Koolikute vastu rohtu ei ole, kuid mõningate nippidega saab nutuhooge leevendada.
Kuna voolmeid seostatakse sageli seedeprobleemidega, tuleks beebit toita täpselt nii palju kui vaja – mitte liiga palju, mitte liiga vähe. Pärast söömist nutvad lapsed tahavad pigem tissi imeda kui rohkem süüa või tahavad natukene enne magama jäämist nutta. Lapse meelte ergutamiseks ei tohiks talle asju kuulata ja vaadata anda päeva teises pooles. Aktiivsed tegevused ja mängimine tuleks planeerida hommikuks. Laps peaks rohkem magama õhtuti, liiga pikki päevaseid uinakuid tuleks vältida.

Lapse rinnaga toitmine või lutipudelist söötmine peaks toimuma püstiasendis, laps peab saama toitmise ajal ja seejärel röhatada. Ka lapse kõhu ettevaatlik masseerimine aitab koolikuvalusid leevendada. Ka last vannitades tuleks tema kõhtu masseerida käe, seebi või pehme lapiga.
Ühtlane vaikne müra, näiteks muusika, mõjub osadele lastele rahustavalt.

 

Populaarne

Tagasi üles