Vaata, keda ohustab magusa nimega haigus

Veresuhkru mõõtmine.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Suhkruhaigusesse ehk diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas, kusjuures iga teine diabeedihaige pole oma tõvest teadlik.

«Teist  tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus olemason,» selgitas Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.

Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks. Varakult avastades on võimalik haigust kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida. Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine.

«Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool,» rääkis Tammer-Jäätes. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet

Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti.

Eelmisel aastal käis diabeedipäeval veresuhkrut mõõtmas 1799 inimest, sealhulgas ka 32 last. Noorim osaleja oli kaheaastane ja vanim 95-aastane. Normist kõrgem veresuhkur avastati viiel protsendil kontrollitutest.

Juhtimaks inimeste tähelepanu diabeedile, korraldavad Eesti Diabeediliit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, OneMed OÜ ja Selver juba viiendat aastat järjest veresuhkru mõõtmise kampaania – reedel kell 17-19 mõõdavad arstitudengid Selverites üle Eesti tasuta veresuhkrut.

Tagasi üles