Vaid Türgi kulutab OECD riikidest vähem raha tervisele kui Eesti

Türgi haigla Surucis, kuhu toodi Süüria kurdidest võitlejad eelmisel kuul.

FOTO: Vincent Wartner / Scanpix

Tervishoiule kulutame Eestis umbes sama palju kui türklased, mehhiklased ja poolakad, aga õnneks ei ole Praxise analüütiku sõnul see väga määrav näitaja.

Eesti kulutab sisemajanduse koguproduktist (SKP) tervishoiule umbes 5,9 protsent (OECD kasutas võrdluses viimaseid võimalikke andmeid iga riigi kohta, Eesti puhul 2012. aasta andmeid). Ja seegi protsent langes järsult viis aastat tagasi (vaata graafikut all).

Hea uudis on aga see, et tervishoiule kulutatav summa ei olegi nii määrav näitaja. Seda kinnitavad nii sotsiaalministeerium kui ka Praxise tervisepoliitika analüütik Priit Kruus. Esiteks on see loogiline, et Eesti tagareas kükitab. Rikaste riikide elanikud panustavad tervishoidu rohkem ja Eesti on SKP järgi inimese kohta eespool vaid kolmest OECD riigist: Mehhikost, Kreekast ja Tšiilist.

«Olulisem on, mida selle raha eest saame,» ütles uuringukeskuse analüütik Kruus. Tema soovitab vaadata pigem terviseteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Aga ka näiteks oodatavat eluiga.

See on Eestis tõusnud ja sotsiaalministeeriumi teatel ka tõusujoonel, mis on nende sõnul ainult positiivne. Kõik ei ole siiski nii lilleline. Kruusi sõnul on veelgi olulisem tervena elatav eluiga. See arvestab tegelikku tervislikku seisundit ning on Eestis langusteel. «2009. aastal jäi sünnihetkel elada keskmiselt 56,9 aastat, kuid 2013. aastal 55,2 aastat,» tõi Kruus välja.

Ta rõhutab, et ennetada on oluliselt odavam kui haiguse viimases faasis abi pakkuda. «Seega on ka tervitatav suund, kus perearstidele ja pereõdedele antakse rohkem võimalusi varem inimese terviseprobleeme märgata ning abi anda.»

FOTO: OECD

Populaarne

Tagasi üles