Viis levinumat müüti rasvade kohta

Rasvavaesed dieedid pole sugugi nii tõhusad, kui arvatakse. Foto: SCANPIX

Tihti arvatakse, et rasvad on kahjulikud ja neid peaks vältima, kuid nii see muidugi ei ole. Väljaanne Business Insider kummutas viis levinumat müüti rasvade kohta.

Küllastunud rasvad tapavad

Levinud arvamuse kohaselt peaks küllastunud rasvu, mida leidub näiteks juustus ja lihatoodetes, vältima. 60-70ndatel aastatel leidsid teadlased, et küllastunud rasvade tarbimine tõstab madala tihedusega lipoproteiini (LDL) kolesterooli, mida peetakse n-ö halvaks kolesterooliks, ning see omakorda tõstab südameinfarkti riski. Hiljutised uuringud on aga tõestanud, et tegelikult tõstab küllastunud rasv nn hea kolesterooli ehk HDL-kolesterooli taset. Mõistlikus koguses küllastunud rasvade tarbimine ei põhjusta südameprobleeme.

Küllastunud ja transrasvad on sarnased

Toitumiseksperdid liigitavad sageli kahjulike rasvade hulka nii küllastunud rasvad kui ka transrasvad. Tegelikult on nende mõju väga erinev. Kui küllastunud rasvad organismile halba mõju ei avalda, siis transrasvad alandavad «head» kolesteroolitaset, tõstavad «halba» kolesteroolitaset, põhjustavad insuliiniresistentsust ja südamehaigusi. Mõõdukas küllastunud rasvade tarbimine ei tee kahju, küll teevad seda transrasvad.

Küllastumata rasvad on alati head

Toite, kus on palju küllastumata rasvu, peetakse sageli tervislikuks. Tõsi, suurem osa küllastumata rasvu ei tõsta «halba» kolesteroolitaset ega südamehaiguste riski. Kuid liigne omega-6 rasvhapete tarbimine ei ole enam tervislik. Näiteks sisaldab rapsiõli (canolaõli) koguni 26 protsenti omega-6 rasvhapet ja vaid 10-15 protsenti omega-3 rasvhappeid. Tegelikult peaks neid saama toiduga enam-vähem ühepalju, sest omega-6 on põletikku soosivad, omega-3 rasvhapped aga põletikuvastased. Pigem kiputakse liigselt omega-6 kui omega-3 rasvhappeid tarbima, seega ei saa seda tervislikuks pidada.

Rasvavaesed dieedid on tervislikud

Inimesed, kes jätavad rasvad menüüst välja, kipuvad paratamatult rohkem suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid tarbima. Need aga alandavad «head» ja tõstavad «halba» kolesteroolitaset. Seda, et rasvavaene dieet organismile kasulik on, ei ole faktiliselt veel kinnitatud. Küll selgus ühest kaheksa aastat väldanud uuringust, et normaalse ja rasvavaese dieedi vahel ei ole südamehaiguste mõttes mingit erinevust.

Rasvaste toitude söömine teeb paksuks

Rasvased toidud võivad küll rohkem kaloreid sisaldada, kuid need tekitavad ka kiiremini täiskõhutunnet kui valgu- ja süsivesikuterikkad toidud. Kaalu alandamiseks on tõhus rasvarikas ja süsivesikutevaene dieet. Rasvade tarbimine tõstab «head» kolesteroolitaset, vähendab veresuhkru ja triglütseriidide taset veres ning tekib ka vähem kõhurasva. Mõistlikus koguses rasvade tarbimine käib kindlasti tervislike eluviiside juurde.