/nginx/o/2011/05/30/604014t1hfe03.jpg)
Sageli tabab see meid suure üllatusena: kui ülikooli ajal võis õhtu jooksul juua rohkem kui paar kokteili ja sellega ei kaasnenud justkui kuigi suurt pohmelli, siis nüüd vaevled pärast kahte klaasi veini päev otsa meeletu peavalu ja kehva enesetunde käes. Milles asi?
Eriti veider tundub asi siis, kui nooremana kippusid jooma odavat alkoholi ja nüüd eelistad pigem kvaliteetset. Kuid asi on selles, et alkohol mõjub meile 30ndates eluaastates tõepoolest rängemalt kui varem. Nii kestavad pohmellisümptomid kauem ja tunduvad ka palju intensiivsemad, ütles USA alkoholi kuritarvitamise ja alkoholismi instituudi direktor George F. Koob Womenshealthmag.com'ile.
Koobi sõnul põhjustab pohmellisümptomeid see, kui tarbime rohkem alkoholi, kui meie maks suudab lagundada. Mida rohkem aega kulub alkoholi lagundamiseks, seda kauem kestab ka halb enesetunne.
Vanemaks saades muutub sageli meie keha koostis. On täiesti normaalne, et kümne aastaga võime võtta paar kilo kaalus juurde, kuid see võib mõjutada ka vedelikutaset meie organismis. Alkohol viib vedelikku kehast välja, nii et kui seda on juba niigi vähem kui nooremas eas, tähendab see ka suuremat pohmelli. Muutused toimuvad vanemaks saades ka ajus. Nii võib vanemas eas juhtuda, et joomise toimel tekib vähem heatujuhormoone endorfiine ja rohkem stressihormoone nagu kortisool. See muudab pohmelli jällegi hullemaks.
Nii et võib öelda, et tegemist on emakese looduse kurja naljaga, millega ta püüab sulle öelda, et pudel Merlot’d läheb sulle enesetunde mõttes kallimaks maksma kui noores eas. Igal juhul tasub neid märke kuulda võtta, sest liigsel alkoholitarbimisel on väga kurvad tagajärjed.
Nii et kokkuvõttes – tunne oma piire, ära joo korraga palju ja joo pohmelli ennetamiseks alkoholi kõrvale palju vett.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)