Psühhiaater: vaimset tervist tuleks tugevdada sarnaselt füüsilisega

Foto: SCANPIX

Psühhiaater Helena Lassi sõnul vajab vaimse tervise käsitlus fookuse nihet – haigustega tegelemise kõrval tuleks üha rohkem tähelepanu suunata ka tervise säilitamisele.

Lass märkis, et somaatilises meditsiinis on preventsioon olnud seni pisut eesrindlikum ja mitte ainult probleemikeskne, kirjutab Meditsiiniuudised.

«Näiteks soovitus toituda tervislikult või liikuda piisavalt ei ole ainult selleks, et ära hoida haigusi ja häireid. Ennetus on ka positiivset elukvaliteeti ja heaolu saavutamist soodustav,» rääkis ta.

Sama saab psühhiaatri sõnul teha ka vaimse tervise puhul, kus ei keskenduta siis ainult ärevushäire või depressiooni ärahoidmisele, vaid sellele, mis võiks tugevdada vaimset tervist. Paraku, ehkki ennetus aitab vaimse tervise häireid ära hoida, on see ikkagi probleemikeskne ehk psüühikahäire keskne lähenemine, nentis ta.

Probleemikeskne lähenemine haigustele on Lassi sõnul ka põhjuseks, miks ühiskonnas on vaimse tervise valdkonnas endiselt nii palju stigmatisatsiooni ehk häbimärgistamist. «Keegi ei taha kuulutada avalikult, et ta on mingi häirega, et tema elu segab mõni häire, me ei taha väga rääkida sellest, mistõttu on see muutunud häbiväärseks teemaks,» ütles arst.

Kuidas võiks välja näha «vaimne tervis tervetele» ja kas see on üldse vajalik? «Kuigi me ei pea end haigeks, on meil kõigil mõnikord teatud jooni depressiivsusest, ärevusest,»  rääkis Lass. «Samuti võib igaühel olla mingil eluhetkel jooni Aspergeri skaalalt – oleme rohkem endassetõmbunud ja meie sotsiaalne suhtlemine ei ole nii hea. Ka psühhootilisi jooni tuleb vahel ette muidu igati tervetel inimestel, ja need on kohad, kus vaimse tervise osa puutub igaühega igapäevaselt kokku,» lisas psühhiaater.

Tema sõnul tasub igaühel endalt aeg-ajalt küsida, kas mu vaimne tervis on jätkusuutlik sellisena, nagu see praegu on, ka 15 aasta pärast ehk aastal 2030? «Mis praegu toimub sinu unes, kui palju ja kui hästi sa magad, mis toimub praegu sinu tähelepanu- ja keskendumisvõimega, kui hea see on?».

Seda on eriti oluline arvestada praeguses infoühiskonna kontekstis, kus teavet tuleb kogu aeg juurde ja inimene ei pea enam keskenduma mällu salvestamisele, vaid eelkõige info eristamisele ja orienteerumisele, et teabe üleküllus tegutsemisvõimetuks ei teeks. «Kas see, mida sa praegu teed, on läbipõlemise aspektist ja stressitaset arvestades jätkusuutlik 15 aastat või ainult paar nädalat, kuu või aasta?»