Rakvere polikliinikus töötava massööri Oleg Batini sõnul kõigist head massööri ei saa, olgu ta nägemispuudega või mitte.
Nägemispuudega massöör: ravimise asemel toimub šõubisness
Näiteks sõber, kellega ta koolitusel tutvus, on tänaseks täielikult pime ja vajab kõrvalabi, massööri temast kahjuks aga ei saanud, kirjutab väljaanne Kuulutaja. Batin ise näeb uduselt, aga saab kenasti hakkama.
33-aastasel mehel tekkisid tõsised probleemid nägemisega 20-aastaselt. Hakkaja noore mehena ei visanud ta püssi põõsasse, vaid läks hoopis massaaži õppima.
Batin mainis, et massööri kutset ei tasuks kergekäeliselt valida, sest töö on raske. Tema meelest käivad praegu paljud kaks-kolm päeva lühikursustel ja arvavad, et ongi tegijad. Hea massöör peab jaksama mudida-sõtkuda ja pigistada – need massaaživõtteid eeldavad tugevaid ja treenitud käsi.
Muidugi võib ilusas interjööris hea muusika ja lõhna sees panna kliendile kivid seljale ja öelda, et need on toodud Egiptuse püramiidide juurest. Soojad kivid lõõgastavad küll, aga et nad kohe tšakrad õigetpidi liikuma panevad ja terveks teevad, selles kahtleb Batin sügavalt. «Aga kui inimene usub imetervenemisesse, sest usklik ju ka usub pimesi, siis ta ehk paranebki,» leidis ta. «Kuid see hulk raha, mis sellise «teraapia» eest tuleb maksta, enamasti ei ravi. Meeldiv enesetunne tekib vaid korraks, hädad tulevad aga tagasi.»
Tema sõnul polevat vahet, kust kivi pärit – võib võtta ka põletatud tellise, see pliidi peal kuumaks ajada ja seljale panna. Ega ilmaasjata polnud vene talutares ahjud, kus peal sai pikutada ja haigeid konte soojendada. Inimeste lollitamiseks ja neilt suure raha väljapetmiseks tehakse igasugust palagani. Ravimise asemel toimub šõubisness.
Ka kiropraktikast ehk kondiväänamisest on Batini meelest tehtud suur äri. «Hea küll, kui inimene käib Tallinnas kiropraktiku juures üks kord, pole hullu. Aga kui teda keelitatakse käima seal 10 korda ja selle eest tuleb maksta hirmkallist hinda? Kusjuures asjatundmatu ravi võib põhjustada mikrotraumasid ja kui ikka kael kahekorra väänatakse, ei aita enam ükski arst,» kõneles Oleg. «Enne tasub ikka mõelda, kellele oma raha viid ja mille eest maksad.»