/nginx/o/2014/03/31/2928600t1h1294.jpg)
Tartu ülikooli professori ja Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi liikme Jaanus Harro sõnul põeb Eesti terviseuuringu andmetel depressiooni 5-6 protsenti meie rahvastikust ehk vähemalt 65 000 inimest ning elu jooksul võib depressiooni kogeda kuni 30 protsenti inimestest.
«On väga oluline mõista, et depressioon ei ole lihtsalt meeleoluhäire, vaid see pärsib tugevalt inimese igapäevaelu ja tööga toimetulekut. Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni WHO andmetel tõuseb depressioon maailmas 2020. aastaks teisele kohale töövõimekaotuse põhjustajana ja Eesti olukord ei ole sellest kuigi erinev,» rääkis Harro.
«Depressiooni korral esineb sageli probleeme mäluga ning tegevuste planeerimine ja otsuste langetamine on raskendatud. Seda tüüpi sümptomitele ei ole depressiooni ravis seni piisavalt tähelepanu pööratud,» kinnitas Oxfordi ülikooli psühhofarmakoloogia ja emotsionaalsete uuringute labori direktor, professor Catherine Harmer.
«Samas näitavad hiljutised uuringud, et sellised kognitiivsed probleemid võivad mõjutada depressiooni all kannatavate inimeste igapäevast elu väga olulisel määral, isegi tugevdada depressiooni teisi sümptomeid ja takistada töölkäimist ning igapäevategevuste tegemist. Kognitiivseid probleeme on seostatud ka suutmatusega taastuda depressioonist võimalikult hästi, mis puudutab eelkõige töövõimet, üldist toimetulekut või õppetööd. Neid kognitiivseid häireid on raske ravida ja nad on sageli tajutavad ka pärast depressioonist paranemist. Kognitsioon on seetõttu võti tuleviku depressiooni ravis ja annab suuremad võimalused täielikuks paranemiseks.»
Jaanus Harro sõnul on depressioon tunduvalt laiem probleem, kui täna julgetakse tunnistada, sest lisaks emotsionaalsetele kannatustele, mida depressioon põhjustab reeglina haigele ja tema lähedastele, kaasnevad sellega mitmed tõsised sotsiaalsed ja materiaalsed kahjud ühiskonna jaoks.
«Depressioonist tingitult saab Eestis töövõimetuspensioni ca 1400 inimest, kuid julgen arvata, et depressiooni tõttu töövõimetute hulk on väga palju suurem,» märkis Harro. «Suured ravikulud, kõrge suitsiidide arv ja töövõimekaotus tähendab riigile märkimisväärset saamata jäänud tulu ja kaotatud töökäsi, mida Eesti-sarnases väikeriigis tajume tegelikult väga tugevalt. Seetõttu on väga oluline tegeleda edasi depressiooni tekkepõhjuste väljaselgitamisega ja võtta kasutusele uusi ravimeetodeid.»
Täna toimus Tallinnas konverents «KNS päev: mõttemetsad- ja rägastikud», kus astuvad ettekannetega üles professor Jaanus Harro (MD, PhD, Tartu ülikool), professor Catherine Harmer (MA, PhD, Oxfordi ülikool), Innar Tõru (MD, PhD, Tartu ülikool), Erika Saluveer (MD, Põhja-Eesti regionaalhaigla), Ain-Elmar Kaasik (MD, PhD, Tartu ülikooli emeriitprofessor), Valdur Mikita (PhD, kirjanik ja semiootik).