Haigekassa ei kompenseeri paljudele diabeedihaigetele lastele vajalikku insuliinipumba ravi, kuigi see võimaldaks pikemas perspektiivis ära hoida suuri ravi- ja sotsiaalabikulutusi.
Ühing: haigekassa ei toeta piisavalt diabeedihaigeid lapsi
14. november 2014, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu teatel (ELDÜ) näitas Tartu Ülikoolist tellitud insuliinipumba kulutõhususe uuring, et haigekassa arvates ei ole pumbaravi ja pidev veresuhkru jälgimine kulutõhusad. ELDÜ hinnangul ei pea haigekassa inimese tervise hoidmist pikas perspektiivis oluliseks.
Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi koostatud uuringust selgub, et insuliinipump ravi kasutamisega hoitakse 15 aasta perspektiivis ära pool raske hüpoglükeemia ehk veresuhkru liiga madala taseme juhtudest. «Kuna hüpoglükeemiast tingitud surmad on väga harvad, siis reaalseid surmajuhte ära ei hoita,» seisab uuringus. Eesti Haigekassa leiab seega, et pumpadest saadav kasu on võrreldes nende maksumusega väga tagasihoidlik.
ELDÜ juhatuse liikme Piret Loometsa hinnagul jäi uuringu tegijatel hindamata tervikpilt. «Arvestada tuleb seda, et diagnoosi saanud inimene peab ravimite ja tarvikute toel oma tervist hoidma terve eluea. On ju selge, et diabeeti põdeva inimese ravivahenditesse investeeritud eurod võimaldavad tulevikus kokku hoida sama inimese kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid ravi- ja sotsiaalabikulutusi,» ütles Loomets.
ELDÜ andmetel põeb 5 protsenti Eesti elanikest ehk ligi 70 000 inimest esimese või teise tüübi diabeeti. Suhkruhaigust ei saa ravida, aga selle kontrolli all hoidmine insuliinipumba abil aitab ära hoida hilisemaid tüsistusi, mille hulka kuuluvad pimedaks jäämine, neerukahjustused ja jalgade amputeerimine.
Kuna suur osa diabeeti põdevatest inimestest on teismelised ja ka väikelapsed, siis oleks neile insuliinipump väga suureks abiks, et nad ei peaks päevas kümme korda veresuhkrut näpu otsast mõõtma ja mitu korda päevas end süstima. Kaasaaegne pump töötab koos glükoosimõõtjaga, mis võimaldab reaalajas veresuhkru taset jälgida.
Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätese sõnul ei tea iga teine diabeedihaige, et ta seda haigust põeb. «Teise tüübi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pool diabeetikutest, et neil see haigus on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve ja hambaid. Varakult avastades on võimalik haigust kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida,» selgitas diabeediliidu juhataja.
Täna tähistatava ülemaailmse diabeedipäeva raames saab üle Eesti Selveri kauplustes kell 17-19 tasuta mõõta oma veresuhkrut.