/nginx/o/2013/03/07/1624884t1h89dc.jpg)
Kroonilise vaagnavalu all kannatab erinevatel andmetel 15–25 protsenti fertiilses eas naisi. Sündroomi levimust on hinnatud sarnaseks teiste väga sagedaste krooniliste terviseprobleemidega nagu astma, migreenid ja alaseljavalu.
Kroonilise vaagnavalu all kannatab kuni neljandik viljakas eas naistest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaagnavalu temaatika on lai ja jaotub erinevate meditsiinierialade vahel, sest vaagnapiirkonnas paikneb rohkelt erinevaid struktuure – genitaaltrakt, veresooned, lihased, kõhuseina ja vaagnapõhja fastsia (sidekoeline vahesein), põis, kusejuhad ja sooletrakt, kirjutab Meditsiiniuudistes Tartu ülikooli kliinikumi füsioterapeut Eeva-Liisa Sibul oma lõputöö põhjal.
Naiste kroonilise vaagnavalu all mõistetakse tavaliselt menstruaaltsüklist sõltumatut valusündroomi, mis on kestnud vähemalt kuus kuud ja lokaliseerub vaagnapiirkonnas, kõhuseina eesmises osas nabapiirkonnas või sellest allpool, nimme-ristluupiirkonnas või tuharates ning on piisava raskusastmega, et põhjustada funktsioonilangust või viia meditsiinilise abi otsimiseni.
Kroonilist valu seostatakse muudatustega kesknärvisüsteemis. Kroonilise valu staadiumides koekahjustus enamasti puudub või on väiksema ulatusega, kui võiks valu tugevuse põhjal arvata. Kroonilist valu seostatakse muutustega kesknärvisüsteemis, mistõttu valutunne jätkub ka siis, kui koekahjustusega enam tegemist pole.
Krooniline vaagnavalu on iseseisev haigus. Spetsiifilised diagnoosid, millega seda enamasti seostatakse, on endometrioos, liited, vaagnavarikoos, interstitsiaalne tsüstiit, vulva valusündroomid ja teised günekoloogilised haigused, sooletrakti põletikuline seisund või soole ülitundlikkus.
Ravimeeskonda võib kuuluda günekoloog, uroloog, gastroenteroloog, neuroloog, füsioterapeut, seksuaalterapeut ja psühhiaater või psühholoog.
Üks meeskonna olulisi liikmeid on ka füsioterapeut, kes hindab patsiendi lihas-skeletisüsteemi ja teostab lähtuvalt hindamistulemustest füsioterapeutilisi sekkumisi.
Mis toimub kroonilise vaagnavalu all kannatava patsiendi vaagnapõhjalihastega? Teades, et valulik stiimul põhjustab lihaskoes tahtele allumatu kontraktsiooni, võib arvata, et patsiendi lihased on krooniliselt kokku tõmbunud olekus.
Seda nad tavaliselt ongi. Uuringud näitavad, et kroonilise vaagnavalu tõttu kujuneb lihaskonnas välja krooniline pinge. Kuna organismis on tendents pinge kandumiseks ühelt struktuurilt teisele, ei ole vaagnavalu puhul sellest haaratud pelgalt vaagnapõhjalihased, vaid valu kannatamisest kõneleb kogu inimese kehahoiak.
Hinnanguliselt 85 protsendil kroonilise vaagnavaluga patsientidest on leitud kõrvalekaldeid rühis. Kirjeldatud on isegi «tüüpilist vaagnavalu rühti», mida iseloomustavad nõrgenenud kõhulihased, lühenenud alaselja- ja puusapainutajalihased. Taolise rühihäire jätkumine põhjustab juba ise lisanduvat pinget vaagnapõhjale.
On autoreid, kes spekuleerivad, et krooniline pinge vaagnapõhjalihastes võib iseseisvalt olla kroonilise vaagnavalu algpõhjuseks. Selle teooria kasuks kõnelevad uuringutulemused, mille kohaselt on kroonilise vaagnavaluga naiste anamneesis tihti kas füüsilise, sageli seksuaalse, või emotsionaalse väärkohtlemise kogemus.
Sellised kogemused võivad olla põhjustanud patsiendile teadvustamata reaktsiooni oma vaagnapiirkonda kaitsta ja viinud kroonilise ülepinge kujunemiseni.