Kümme põletavat küsimust sooloseksist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas sooloseks tuleb paarisuhtele kasuks või kahjuks? Mida teha, kui partner vaatab pidevalt pornot? Vastab nõustamist ja teraapiat pakkuva sihtasutuse Sexpo uuringute juht Anu Suomela.
1. Kas see on hea või halb, et seksimänguasju võib (Soomes- toim.) leida supermarketite riiulitelt?
«Minu meelest on see ainult tervitatav. Tore, et sooloseks muutub aktsepteeritavaks ja viimane ajaloo häbiplekk kaob. Eneserahuldusvahendite supermarketites müümise vastu on protesteeritud väidetega: «Jah, aga lapsed... ». Lastele võib öelda, et mõned lapsed ja täiskasvanudki masturbeerivad, kuid seda tehakse üksinda ja omaette.»
2. Kes masturbeerivad rohkem-mehed või naised?
«Umbes viis protsendi meestest ja 20 protsenti naistest on küsitlustes väitnud, et pole kunagi eneserahuldamisega tegelenud. Uuringute põhjal võib väita, et inimesed, kel on vilgas seksuaalelu, masturbeerivad ka sagedamini.»
3. Uuringud on samas näidanud, et paarisuhtes elavate inimeste seas on masturbeerimine muutunud üldiseks ja suguühete arv vähenenud. Kas tõesti meie seksuaalelu on muutunud nii nukraks?
«See võib tähendada, et kui muu elu tekitab stressi, et jätku paaridel enam aega ja energiat seksielu elamiseks. Siis on sooloseks heaks oma seksuaalsuse realiseerimise viisiks.»
4. Nii mõnigi naine on sihtasutuse Sexpo interneti-nõuandekülgedel kurtnud, et tema mees vaatab pidevalt pornot. Kas sooloseksist on paarisuhtele pigem kasu või kahju?
«Sooloseks tekitab paarisuhtes probleeme vaid siis, kui üks partneritest seda pahaks paneb. Inimesi nõustades kogen pidevalt, kuidas meeste masturbeerimine tekitab naistes süütunnet, nagu ei oldaks oma mehele täisväärtuslik partner. Kuid kindlasti on ka sooloseks see õige seks.»
5. Kas üks partneritest saab teisele porno vaatamise ära keelata?
«Minu meelest ei saa.Toimivas suhtes austavad mõlemad partnerid teineteise iseseisvust ja seksuaalsust. Samas saan aru, et kui teine istub pidevalt arvuti taga, pole õhkkond sellises suhtes just eriti terve.»
6. Kas sooloseksist on seksuaalelule kasu?
«Selles mõttes küll, et ei pea partnerile peale käima: nüüd tahan seksi. Seks peaks siiski olema vabatahtlik.»
7. Sexpo küsimuste-vastuste leheküljel imestab üks naine, et tema mehe väitel on mees proovinud eneserahuldamist vaid üks kord, noorpõlves. Millest see küll johtub, et inimeste soovid ja tahtmised on niivõrd erinevad?
«Soovide erinevus on täiesti normaalne ilming, mille põhjuseid tuleb otsida iseendast. Mida vanema generatsioni inimestega tegu, seda jäigemalt ja konservatiivsemalt suhtvad nad masturbeerimisse. Paljud meespatsiendid on kurtnud, et nende partner ei taha ega jaksa seksida. Mina olen siis soovitanud sooloseksi ja kohanud väga jäika suhtumist. Patsient on pidanud sooloseksi millekski väga häbiväärseks, tõeliseks patuks.»
8. Mida tuleks ette võtta, kui tabatakse oma partner masturbeerimiselt: vihastada, pöörata kõik naljaks või vaikselt lahkuda?
«Parim oleks vist vaikselt lahkuda ja lasta partneril rahus edasi toimetada: teise inimese seksielu pole minu asi. Ka paarisuhtes tuleb teisele ruumi anda.»
9. Olete varasemates intervjuudes väitnud, et masturbeerimisest rääkimine on seksiterapeudi vastuvõtul igapäevane teema.Kuidas selline avatus inimestele mõjub?
«Seksiteraapias räägitakse seksuaalsusest, nii et sooloseksist rääkimine on täiesti loomulik. Patsientidele mõjub see kergendavalt: nad saavad rääkida sooloseksist häbitundeta, mida masturbeerimine sajandite jooksul inimestele tekitanud.»
10. Kas kõikidest omaenese elu intiimsetest üksikasjadest tuleks partnerile rääkida?
«Muidugi tuleb suhtele kasuks, kui partneritel pole teineteise ees saladusi. Kuid miks peaks tingimata kõigest rääkima? Niisama hästi võib öelda, et need on minu isiklikud asjad ja paluda jätta ka partneril teatud asjad enese teada.»