/nginx/o/2014/11/17/3528755t1h51d1.jpg)
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri Erika Saluveeri sõnul on enamik psühhoneuroloogia osakonda esmase psühhoosiga sattuvaid noori liiga palju kanepit suitsetanud.
Kanepi suitsetamine viib noored psühhoosiga haiglasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me kohe ei panusta, siis pärast saab teha vaid iluravi,» rääkis Erika Saluveer KUMUs toimunud kesknärvisüsteemi haigustele pühendatud konverentsil, kirjutab Meditsiiniuudised.
«Vaid 20 protsendil esmase psühhoosiga patsientidest esineb elu jooksul ainult üks episood. See on väga raske haigus, kuna enamik patisente haigestub 20ndates aastates, kui elu on alles ees. Skisofreenia on pika kuluga haigestumine, mis vajab pikaajalist ravi. Kui meie osakonda tullakse, siis peaaegu ei olegi võimalik ära tunda, milline on täpne diagnoos – sellest sõltub aga haiguse prognoos. Ravimite kasutame on vajalik efektiivseks psühholoogileseks raviks.»
Funktsionaalseks paranemiseks loetakse Saluveeri sõnul seda, kui inimene on võimeline iseseisvaks eluks, töötab ning on võimeline lähisuhteks. «Me oleme teinud statistikat ja kahe aasta möödudes 80 protsenti töötas või õppis. 40 protsendil esimese episoodiga patsientidest ei teki relapsi (taasteket) esimese aasta jooksul, kuid 80 protsendil esmase psühhoosijuhtumiga esineb viie aasta jooksul taasteke.»