/nginx/o/2014/06/16/3120275t1haddb.jpg)
Et paljude üle 110 aasta elanud inimeste eluviis ei erine kuigi palju keskmise inimese omast, on teadlased kahtlustanud geneetilise eelsoodumuse suurimat mõju, kuid värske analüüs näitab, et pikaealisuse geen kuulub pigem muinasjuttudesse.
Pikaealisuse geen jäi leidmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stanfordi ülikooli teadlase Stuart Kimi töörühm kaardistas pikaealisuse aluste leidmiseks 17 üle 110 aasta vanuse inimese genoomi ning võrdles analüüsi tulemusi 34 tavainimese genotüübiga, kirjutab ERRi teadusportaal.
Sõelale ei jäänud aga mitte ühtegi pärilikkusaine lõiku, isegi mitte IGF-1'te ehk insuliinisarnase kasvufaktor-1 sünteesimise eest vastutavat geeni, mida on eelnevalt pikaealisusega seostatud.
Teadlaste hinnangul ei ole pika eluea taga mitte mõni üksik geen, vaid neid leidub tõenäoliselt tuhandeid, millest igaühel on organismile ja vananemisprotsessile väike mõju.